Alessandro Scarlatti (2. mai 1660 – 24. oktoober 1725) oli itaalia barokkhelilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperite poolest. Teda peetakse üheks Napoli ooperikoolkonna rajajaks.

Tema varase hariduse kohta on vähe kindlaid andmeid; arvatakse, et ta võis õppida Roomas ning olla seotud Giacomo Carissimi koolkonnaga. Samuti avaldas talle mõju Roomas tegutsenud Alessandro Stradella looming.

Scarlatti roll ooperi arengus oli märkimisväärne. Ta aitas kujundada nn Napoli ooperistiili, milles keskne koht oli da capo-aarial ning retsitatiivide ja aariate selgel vaheldumisel. Tema loomingus muutus oluliseks lauljate virtuoossus ja väljendusrikkus, mis mõjutas oluliselt 18. sajandi ooperit kuni Wolfgang Amadeus Mozarti ajani.

Scarlatti oli viljakas helilooja. Ta lõi üle 60 ooperi, sealhulgas "Il trionfo dell'onore" (1718) ja "Griselda" (1721), samuti sadu kantaate (arvatavasti üle 600), peamiselt soolohäälele basso continuo saatel. Lisaks kirjutas ta oratooriume, missasid ja muud kirikumuusikat.

Tema loomingut iseloomustavad selge vorm, väljendusrikas meloodia ja meisterlik kontrapunkt. Üks tuntumaid Scarlattiga seostatavaid aariaid on "Le violette" ooperist "Pirro e Demetrio" (1694), mida esitatakse sageli iseseisva lauluna.