Venemaa alal on UNESCO maailmapärandi nimistus 29 objekti ja 22 objekti kandidaati.^[1]

Nimistusse on kantud:

• 18 kultuuripärandi objekti:
  • 1990 Kiži kirikumõis
  • 1990 Moskva kreml ja Punane väljak
  • 1990 Peterburi ajalooline keskus ja sellega seotud mälestised
  • 1992 Novgorodi ja ümbruskonna ajaloomälestised
  • 1992 Solovetsi saarte kultuuriline ja ajalooline ansambel
  • 1992 Vladimiri ja Suzdali valged mälestised
  • 1993 Sergijev Possadi Troitse-Sergi suurkloostri arhitektuuriansambel
  • 1994 Kolomenskoje Issanda Taevaminemise kirik
  • 2000 Ferapontovo kloostri ansambel
  • 2000 Kaasani kremli ajalooline ja arhitektuurne kompleks
  • 2000 Kura säär. Ühispärand Leeduga
  • 2003 Derbenti tsitadell, muinaslinn ja kindlusehitised
  • 2004 Novodevitšje kloostri ansambel
  • 2005 Jaroslavli linna ajalooline keskus
  • 2005 Struve geodeetiline kaar. Ühispärand Eesti, Leedu, Läti, Moldova, Norra, Rootsi, Soome, Ukraina ja Valgevenega
  • 2014 Bolgari ajalooline ja arheoloogiline kompleks
  • 2017 Svijažski saarlinna Jumalaema Uinumise peakirik ja klooster
  • 2019 Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud^[2]
• 11 looduspärandi objekti:
  • 1995 Komi ürgmetsad
  • 1996 Baikali järv
  • 1996, 2001 Kamtšatka vulkaanid
  • 1998 Altai Kuldsed mäed
  • 1999 Lääne-Kaukasus
  • 2001, 2018 Sihhote-Alini keskosa
  • 2003 Uvs Nuuri valgla. Ühispärand Mongooliaga
  • 2004 Wrangeli saare kaitseala loodussüsteem
  • 2010 Putorana mägismaa
  • 2012 Leena sammaste looduspark
  • 2017 Dauuria maastikud. Ühispärand Mongooliaga
• nimistusse kandideerib alates 1996. aastast veel 22 objekti^[1]

• 2013 Tauria Chersonesose antiiklinn ja selle ''chora''. Krimmi okupeerimise tõttu 2014. aastal puudub Ukrainal selle maailmapärandi nimistu objekti üle valdus ja seda valdab tegelikult Venemaa^[3]
• UNESCO maailmapärandi nimistusse kandideerivatest objektidest puudub Ukrainal endal viie objekti üle valdus ja neid valdab tegelikult Venemaa^[3]

• UNESCO maailmapärand Venemaal. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles