Setu keel ehk seto keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Eestis (peamiselt Kagu-Eestis, Setumaal) setu keelt 12 549[1] või 12 532[2] inimest.
Setu keel on üks lõunaeesti keeltest ja sarnaneb väga võru keelega, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Teiste käsitluste järgi on setude keel eesti, lõunaeesti või võru keele murre, murrak või murrakurühm.[viide?]
Setu keel (koos võru keelega) on UNESCO ohustatud keelte nimekirjas.[3]
Sügisest 2021 töötab Värska lasteaias setukeelne rühm.[4]
Murded
Setu keelel on kolm peamist murrakut: Lõunasetu, Põhjasetu ja Idasetu.[5][6]
Lõunasetu (ka läänesetu) murrakut kõneldakse Meremäe ja Luhamaa ümbruses. Lõunasetu murrak on kõige levinum ja konservatiivsem setu murre. Enamus kirjandust (sh ka "Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium") on ilmunud lõunasetu murdes. Selle artikli kirjeldus setu grammatikast ja fonoloogiast põhineb lõunasetu murdel.
Põhjasetu murret räägitakse Mikitamäe ja Värska ümbruses. Anna Vabarna setu eepos "Peko" on kirjutatud põhjasetu murrakus. Põhjasetu murret on näha ka 1920ndatel ilmunud Paulopriit Voolaise setu lugemikes.
Idasetu murre on levinuim Petserist ida- ja kagupool asuvates setu külades. Kirjanduses esineb idasetu murrakut vähe, kuid rahvalauludes seevastu palju hulgalisemalt. Idasetu murrak on teiste murretega võrreldes kõige mõjutatuim vene keelest.[6]
| Eesti keel | aeglasemalt | ametnik | ihnur | kaugele | kelm | nuga | palved | sünnipäev | tuba | väiksem |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Põhjasetu | aiguppa | amõtnik | ihnõh | kavvõndahe | vikur | väits | palvuseq | sünnüpäiv | tarõ | vähäp |
| Lõunasetu | aiguppa | kirämiis | ihneh | kavvõntahe | ullikanõ | väits | lugõmisõq | sündünpäiv | tarõ | vähämb |
| Idasetu | tasabahõ | panat | kogihaja | kavvõliistõ | aasanõ | turask | moltvaq | sündüsspäiv | koomot | vähnäb |
Fonoloogia
Täishäälikud
Setu keeles esineb 10 täishäälikut. Neid võib näha järgmises tabelis.[8]
| Eesvokaalid | Tagavokaalid | |||
|---|---|---|---|---|
| Ümardamata | Ümar | Ümardamata | Ümar | |
| Kõrge | /i/ (i) | /y/ (ü) | /ɯ/ (õ) | /u/ (u) |
| Keskkõrge | /e/ (e) | /ø/ (ö) | /ɤ/ (õ) | /o/ (o) |
| Madal | /æ/ (ä) | /ɑ/ (a) | ||
Vokaalharmoonia ja diftongid
Setu keele täishäälikuühendi- ja hääldusreeglid lähtuvad vokaalharmooniast. Vokaalharmoonias on kaks täishäälikutüüpi: ees- ja tagavokaalid. Liigitust võib näha täishääliku tabelis. Ühes sõnas saavad esineda kas tagavokaalid: a, u, õ (ja o, kõrge õ /ɯ/) või eesvokaalid ä, ö, ü (ja e). 'I' tähte võib nii ees-, kui ka tagavokaalidega sõnas kasutada. 'E' ja 'O' tähti võib ka kõikide tähtedega kasutada, tingitud, et E on esisilbis ja et O-le järgnevad ainult tagavokaalid. Samamoodi käituvad ka setu keeles esinevad täishääliku ühendid, mis ilmuvad peamiselt rõhulistes silpides. Näiteid setukeelsetest diftongidest võib näha allpool.[9][10]
- I saab kõikide täishäälikutega diftonge moodustada (ai, ei, oi, ui, äi, üi, öi, õi, (kõrge õ-ga) õi);
- U saab kõikide teiste tagavokaalide- ja i-ga diftonge moodustada (au, iu, ou, õu, eu);
- Ü saab ainult eesvokaalidega ühendeid moodustada (eü, iü, äü, öü, üi);
Kaashäälikud
Setu keeles on 13 kaashäälikut, kui välja arvata peenendatud (e palataliseeritud) kaashäälikud. Peaaegu kõiki setu kaashäälikuid võib ka peenendada. F ja tugev (venepärane) H ilmnevad ainult laensõnades.[11]
| Bilabiaal | Labio-dentaal | Alveolaar | Velaar | Kõrihäälik | Palataal | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tavaline | Peenend. | Tavaline | Peenend. | Tavaline | Peenend. | Tavaline | Peenend. | Tavaline | Peenend. | ||
| Nasaal | m | mʲ | n | nʲ | |||||||
| Sulghäälik | p (b) | pʲ (bʲ) | t (d) | tʲ (dʲ) | k (g) | kʲ (ɡʲ) | ʔ | ||||
| Tremulant | r | rʲ | |||||||||
| Frikatiiv | (f) v | vʲ | s | sʲ | (x) | h | hʲ | ||||
| Afrikaat | t͡s (d͡z) | t͡sʲ (d͡zʲ) | |||||||||
| Lateraal | l | lʲ | |||||||||
| Poolvokaal | j | ||||||||||
Grammatika
Mitmus
Setu keele mitmuse tunnuseks nimetavas käändes on ʔ.[12]
- käsi (ainsus) - käe’ (mitmus)
- hüä (hea - ainsus) - hüa’ (head - mitmus)
- aastak (aasta - ainsus) - aastaga’ (aastad - mitmus)
Omastavas (ja ka muudes) käänetes kasutatakse sageli -i lõppu.[12]
- keele’ (mitmus - nimetav) - kiili (mitmus - omastav/osastav)
- hüa’ (mitmus - nimetav) - hüvvi (mitmus - omastav/osastav)
Käänded
Setu keeles on 13 käänet. Olev kääne langeb tänapäeval kokku seesütleva käändega. Vana oleva käände liidet (-na/-nä) on näha vaid mõnes määrsõnas, nt: olõ tervehnä (ole tervena).[13]
| # | Käände nimi | Liide (üldiselt) | Nimisõna (ains.) | Omadussõna (ains.) | Nimisõna (mitm.) | Omadussõna (mitm.) |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Nimetav | ∅ | tüü (eesti k. 'töö') | rikas (eesti k. 'rikas') | tüü-’ | rikka-’ |
| 2. | Omastav | ∅ | tüü | rikka | töie | rikkidõ |
| 3. | Osastav | ∅ , -d, -t, -da, -dä | tüü-d | rikas-t | töi-d | rikki-t |
| 4. | Sisseütlev | ∅ , -he | tüü-hhü | rikka-he | töi-hhe | rikki-he |
| 5. | Seesütlev | -h | tüü-h | rikka-h | töi-h / töie-h | rikki-h |
| 6. | Seestütlev | -st | tüü-st | rikka-st | töi-st | rikki-st |
| 7. | Alaleütlev | -le, -lõ | tüü-le | rikka-lõ | töi-le / töie-le | rikki-lõ |
| 8. | Alalütlev | -l | tüü-l | rikka-l | töi-l / töie-l | rikki-l |
| 9. | Alaltütlev | -lt | tüü-lt | rikka-lt | töi-lt / töie-lt | rikki-lt |
| 10. | Saav | -s, -st | tüü-st | rikka-st | töi-st | rikki-st |
| 11. | Rajav | -ni’ | tüü-ni’ | rikka-ni’ | töie-ni’ | rikki-ni’ |
| 12. | Ilmaütlev | -lda’, -ldä’ | tüü-ldä’ | rikka-lda’ | töie-ldä’ / töi-ldä | rikki-lda’ |
| 13. | Kaasaütlev | -ga’ | tüü-ga’ | rikka-ga’ | töie-ga’ | rikkidõ-ga’ |
| NB: Selles tabelis pole kõik setukeelsed käändtüübid esindatud. | ||||||
Sõnavara
Asesõnad
Setu keeles (nagu eesti keeleski) pole grammatilist sugu. Seega on kõik asesõnad (ja ka nimi- omadus- ja tegusõnad) soota. All võib näha isikulisi asesõnu nimetavas ja osastavas käändes.[15]
Nimetav
- Pööre - ainsus: mina / ma’ (mina / ma) || Mitmus: mi(’) (meie / me);
- Pööre - ainsus: sina / sa’ (sina / sa) || Mitmus: ti(’) (teie / te);
- Pööre - ainsus: timä / tä (tema / ta) || Mitmus: nimä’ / nä(’) (nemad / nad);
Osastav
- Pööre - ainsus: minno (mind) || Mitmus: meid (meid);
- Pööre - ainsus: sinno (sind) || Mitmus: teid (teid);
- Pööre - ainsus: timmä (teda) || Mitmus: näid (neid);
Arvsõnad
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| üt́s/ütś | kat́s/katś | kolʔ/kolm | neĺli/nelli | viis/viiś | kuuś | säidse | katõsa | ütesä | kümme |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | |||||
| üt́stõiśskümme(nd) | kat́stõiśskümme(nd) | kolmtõiśskümme(nd) | neĺlitõiśskümme(nd) | viiśtõiśskümme(nd) | |||||
| 20 | 25 | 50 | 100 | 1000 | 2000 | 1 000 000 | |||
| katśkümme(nd) | kat́skümme(nd) viiś | viiśkümme(nd) | sada | tuhat | katś tuhat | miljon | |||
Võrdlus
- Setu keel
Kõik inemiseq sünnüseq vapost ja ütesugumaidsist uma avvo ja õiguisi poolõst. Näile om annõt mudsu ja süämetun'stus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi kjauma.
Kõik inemiseq sünnüseq vapos ja ütesugumaidsis uma avvo ja õiguisi poolõst. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä.
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
Amād rovzt attõ sindõnd brīd ja īdlizt eņtš vǟrtitõks ja õigiztõks. Näntõn um andtõd mūoštõks ja sidāmtundimi ja näntõn um īdtuoisõ tuoimõmõst veļkub vaimsõ.
Kaikki ihmiset syntyvät vapaina ja tasavertaisina arvoltaan ja oikeuksiltaan. Heille on annettu järki ja omatunto, ja heidän on toimittava toisiaan kohtaan veljeyden hengessä.
Eelnev oli inimõiguste ülddeklaratsiooni 1. artikkel.[18]
Vaata ka
Välislingid
Viited
- ↑ Statistikaamet 2011
- ↑ Kutt Kommel. Eesti murded rahvaloenduse andmetel, kogumikus "Pilte rahvaloendusest", Eesti Statistika, Tallinn 2013
- ↑ UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger
- ↑ Leevi Lillemäe, Värskas alustab sügisel setukeelne lasteaiarühm, ERR, 22. märts 2021
- ↑ Jõgi, Sigrit (2016). Seto ja Lutsi sõnavara võrdlus. Tartu ülikool. Lk 4.
- 1 2 Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 11-12.
- ↑ Jõgi, Sigrit (2016). Seto ja lutsi sõnavara võrdlus. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 49-57.
- ↑ Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 13.
- ↑ Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 14-16.
- ↑ Department of Linguistics, Stanford University https://cims.nyu.edu/~sbowman/setolsaposter.pdf
- ↑ Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 16.
- 1 2 Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 20-22.
- 1 2 Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 19.
- ↑ Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 20-21.
- ↑ Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 24.
- ↑ Pajusalu, Karl; Hagu, Paul (2021). Seto keele teejuht. Seto Instituut. Lk 22-23.
- ↑ "Seto sõnastik". arhiiv.eki.ee. Vaadatud 8. augustil 2026.
- ↑ "| OHCHR". OHCHR (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. oktoober 2024. Vaadatud 6. augustil 2026.