See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast. Kesk- ja varauusaegse Anhalti riigi kohta vaata Anhalti vürstiriik, uusaegse Anhalti kohta vaata Anhalti hertsogiriik, dünastia kohta vaata Askania dünastia.

Saksimaa kuurvürstiriik umbes 1600. aastal, paksult tõmmatud joontes on tänapäeva liidumaadega. Anhalt on keskel, tumeroheline

Anhalt on Kesk-Saksamaal asuv ajalooline piirkond, mis paikneb Harzi mägede ja Elbe jõe vahel. Praegu moodustab osa Saksi-Anhalti liidumaast.

Geograafia

Läänes on maa lainjas ja loodeservas, kus see moodustab osa Harzi ahelikust, mägine. Rambergi tipu kõrgus on 579 m. Harzist laskub maa sujuvalt kuni Saaleni ning selle jõe ja Elbe vaheline maa on eriti viljakas. Elbest idas on maa peamiselt sile ja liivane tasandik ulatuslike männimetsadega, mis vahelduvad rabamaa ja karjamaadega. Elbe on peamine jõgi, mis lõikub endise hertsogkonna idaossa idast läände ja kohtub Rosslau juures Muldega. Laevatatav Saale suundub territooriumi keskosast põhja ja sellesse suubuvad paremalt Fuhne ning vasakult Wipper ja Bode.

Kliima on üldiselt pehme, vähem edelaosa kõrgemates piirkondades.

Ajalugu

Anhalti ala kuulus 9. sajandil Saksimaa hertsogiriiki. Esimeseks Anhalti krahviks peetakse Otto Rikast, kelle järeltulijate seas tõusis esile Heinrich I, kellest sai 1218. aastal Anhaldi vürst ja Anhalti vürstisuguvõsa tegelik rajaja. Pärast Heinrichi surma 1252 jagati vürstkond tema poegade vahel mitmeks haruks (Aschersleben, Bernburg, Zerbst), mis järgnenud sajanditel korduvalt jagunesid, hääbusid ja taasühinesid.

16. sajandil oli tähtis valitseja Wolfgang Pihiisa, kes kehtestas Anhaltis reformatsiooni ja aitas kaasa luterluse kujunemisele piirkonna valdavaks usuks. Dünastilised jagunemised jätkusid ka hiljem, kuid 17.–18. sajandil sõlmiti perekondlikke kokkuleppeid, mis pidid takistama edasist killustumist ja säilitama poliitilist ühtsust. Preisimaa tõus muutis Anhalti poliitilist olukorda ning sundis väikeriiki oma positsiooni kindlustama.

Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918)

1805. aastal ülendas Napoleon Anhalt-Bernburgi, Anhalt-Dessau ja Anhalt-Kötheni hertsogkondadeks. 1863. aastal ühendati need taas Anhalti hertsogiriigiks, mis koosnes mitmest eraldatud maa-alast ja eksklaavist Preisimaa territooriumide vahel. Hertsogiriik ühendati Saksa keisririigiga.

Pärast esimese maailmasõja lõppu ja Saksa monarhiate kokkuvarisemist 1918–1919 kaotati ka Anhalti hertsogkond ning sellest sai Anhalti vabariik Weimari vabariigi koosseisus. Pärast teist maailmasõda liideti ala Saksi-Anhaltiga, mis 1952. aastal likvideeriti, kuid taastati Saksamaa taasühinemisel 1990. aastal ning on tänapäeval Saksamaa liidumaa Saksi-Anhalti osa.