
- Mati Kiirend sündis 30. septembril 1939. a. Tallinnas töölisperekonnas, ema Ilse-Irene ja isa Alfred Kiirendi ainsa pojana. Isa hukati 18. oktoobril 1941 Tallinnas, Patarei vanglas.
- Koolis käis Tallinna II Keskkoolis (Reaalkoolis); õppis 1955-59 Tallinna Mäetehnikumis (omandas mäetehniku elukutse); seejärel õppis 1959-64 Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetamisel omandas insener-soojusenergeetiku kvalifikatsiooni. Töötas aastaid Tallinna Soojus- ja Elektrijaamas algul automaatika laboratooriumis, siis tootmis-tehnika osakonnas mitmel ametikohal insener-konstruktorist kuni osakonna juhataja asetäitjani.
- Hobi: Kalligraafia. 1970. a. lõpetanud Villu Tootsi Kirjakunsti Kooli III lennu. 80-ndail aastail osalenud kirjakunsti näitustest ja 1987.a. Eesti Kalligraafide Liidu (Eesti Kalligraafia Selts) loomisest. 1974. a. asus tööle reklaamikombinaadis KIPR valgusreklaami kunstnik-konstruktorina.
- Põrandaalusesse vastupanuliikumisse lülitus aktiivselt 1960-ndate lõpul. *Osales Artem Juskevitši juhtimisel koos Kalju Mätikuga Eesti Demokraatliku Liikumise (EDL) programmdokumentide väljatöötamisel ja vormistamisel. 1972. a. valminud EDL Programmi põhieesmärgiks oli Nõukogude totalitarismi kukutamine koostöös teiste ikestatud rahvastega ja Eesti iseseisvuse tingimusteta taastamine õigusliku järjepidevuse alusel.
- Osales mahuka EDL Taktika ja Strateegia koostamisest, mis pidi kujunema nõukogudevastase vastupanuvõitluse praktiliseks käsiraamatuks.
- Osales Kalju Mätiku juhtimisel originaalse salakirjasüsteemi SAMAS väljatöötamisel ja rakendamisel põrandaaluste gruppide omavahelise sidemevahendina. Salakirja täiustamist on hiljem jätkatud. Teda on õpetatud sunnitöölaagrites ja praktilist sidet peetud ukraina, moldaavia (rumeenia), läti ja gruusi dissidentidega.
- Osales 1972. a. ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile adresseeritud eesti rahva staatust puudutavate memorandumite kooskõlastamisest ERR ja EDL esindajate poolt.
- Teinud tõlkeid ja kaastööd mitmele illegaalsele väljaandele.
- Kunstiliselt kujundanud ja tehniliselt vormistanud Eesti Rahvusrinde häälekandjat Eesti Rahvuslik Hääl; EDL väljaandeid Eesti Demokraat ja venekeelseid Demokrat ja Demokrat Estonii; Moraalse Taassünni Liikumise väljaannet Luts Svobodõ.
- Püüdis luua kontakte olemasolevate rahvuslike rühmituste ja demokraatlike liikumistega nii Eestis kui ka teistes nõukogude impeeriumi okupeeritu rahvuspiirkondades.
- 13. detsembril 1974 vahistatud KGB poolt süüdistatuna nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ENSV KrK §68 alusel.
- 21.–31. oktoobril 1975 nn. eesti demokraatide poliitilisel kohtuprotsessil koos teiste kohtualustega (Artem Juskevitš, Kalju Mätik, Sergei Soldatov, Arvo Varato) mõisteti 5 aastane vabadusekaotus range režiimiga laagris.
- Aastatel 1975-79 kandis karistust Permi oblasti range režiimiga poliitilistes vangilaagrites. 20.12.75 saabus laagrisse BC385/35. 25.10.1978 kuni veebruri alguseni 1979 viibis Tallinnas “profülaktikal”. Toodi tagasi 35. laagrisse. BC385/37. Novembri lõpul võeti etappi Tallinna.
- Vabanes 13. detsembril 1979 Tallinna Patarei vanglast täpselt viis aastat peale aresti. Rehabiliteeritud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990. a. seadluse alusel.
- Detsembris 1979 allutati aastase administratiivse järelvalve alla nõudega end kord nädalas miilitsas registreerima, kodunt lahkumise keeluga kella 22.00–6.00 ja alkoholikasutusega ühiskondlike asutuste külastamiskeeluga alates kella 18.00-st.
- Peale vabanemist töötanud Kaubandusliku Reklaami Kombinaadis neoonreklaami insener-konstruktorina, siis aktsiaseltsis Fööniks ja praegu OÜ Ortwil reklaamijuhina.
- Osalenud ka peale vabanemist nii põrandaaluses kui avalikus ühiskondlikus vabadusvõitluses. Kogunud ja vahetanud informatsiooni inimõigusliku olukorra kohta ja pidanud sidet Stockholmis asutatud Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusega.
- Teinud kokkuvõtlikke ülevaateid Eestis toimunud poliitiliste arestide ja kohtuprotsesside kohta, valmistanud ette materjale Am.Hääle ja Vaba Euroopa raadiole ning illegaalsele kogumikule “Lisandusi”
- 12. juulil 1982 kuulati tunnistajana üle SKTB Desintegraatori juhtivtöötajate vastu algatatud kriminaalasjas Johannes Hint´i poliitilise süüdistuse osas. (J.Hindi poliitiline traktaat “Mõningate XX sajandi ausate inimeste tragöödia” ilmus Aivars Krauklise varjunime all EDL põrandaaluses üllitises Eesti Demokraat 1973. a.)
- 1984. aasta alguses kuulati KGB-s üle tunnistajana ukraina rahvuslase Valeri Martšenko vastu algatatud kriminaalasjas. (V.Martšenkoga oldi koos Permi 35-ndas laagris.)
- 1. nov. 1984 läbiotsimine ja ülekuulamine KGB-s tunnistajana ukraina rahvuslase Appolon Bernitšuki vastu Leningradi KGB poolt algatatud kriminaalasjas nr. 63. Uuriti šifreeritud kirjavahetuse pidamist ja nõuti šifrite väljaandmist. (A. Bernitšukiga oldi koos permi 37. laagris.)
- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) asutajaliikmena osalenud grupi poolt organiseeritud protestimiitingutel ja pikettidel.
- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige, korduvalt 1988-1992 valitud ERSP juhatusse.
- Kodanike Komiteede liikumisega seotud algusest peale, kuulus EKK Ajutisse Sidetoimkonda ja korduvalt valitud EV Kodanike Peakomiteesse ning osales Eesti Kongressi kokkukutsumisel.
- Peale Eesti Vabriigi iseseisvuse taastamist aktiivses poliitilises elus ei osale.
- Riiklikud autasud: Riigivapi IV ja III klassi orden
- Pensionär
- Abielus Malle Kiirendiga,
- kolme tütre isa, kolme lapselapse vanaisa ja kahe lapselapselapse vanavanaisa.
Mati Kiirend (sündinud 30. septembril 1939 Tallinnas) on eesti insener ja dissident.
Elukäik
Ta sündis aastal 1939 Tallinnas töölisperekonnas, ema Ilse-Irene ja isa Alfred Kiirendi ainsa pojana. Isa hukati 18. oktoobril 1941 Tallinnas Patarei vanglas. Õppis 1947–1955 Tallinna 2. Keskkoolis (Reaalkoolis), 1955–1958 Tallinna Mäetehnikumis (TMT viidi 1958 üle Kohtla-Järvele), 1958–1959 Kohtla-Järve Keemia-Mäetehnikumis, kus sai mäetehniku elukutse. Aastatel 1959–1964 õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI), kus sai insener-energeetiku elukutse.
Töötas 1965–1974 Tallinna Soojus- ja Elektrijaamas (TSEJ). Esmalt tootmis-tehnika osakonnas (TTO) insener-konstruktorina, siis vanem režiimi-insenerina ja TTO asejuhatajana. 1974 asus tööle reklaamikombinaadis KIPR valgusreklaami kunstnik-konstruktorina.
Oli 1974–1979 meelsusvang nõukogude poliitlaagrites Perm 35 ja 37. Töötas 1980–1990 Kaubandusliku Reklaami Kombinaadis insener-konstruktorina, 1990–1992 aktsiaseltsis Fööniks reklaamiosakonna juhina. 1992–2012 osaühingus Ortwil (trükikoda), reklaamiosakonna juhatajana.
Lõpetas 1970. aastal Tallinna Kultuuriülikooli juurde loodud Villu Tootsi Kirjakunsti Kooli kolmeaastase kursuse III lennu. Osales 1987 Kalligraafide Koondise (Eesti Kalligraafia Selts) asutamiskoosolekutel. Osales 1987–1990 KK kalligraafia näitustel. Osales aktiivselt Kultuuriülikooli juures tekkinud poolpõrandaaluses nn Kõrvasügajate liikumises ja kujundas nende almanahhe.
Dissidentlus
Põrandaalusesse vastupanuliikumisse lülitus aktiivselt 1960.aastate lõpul. Osales Artem Juskevitši (1931–1982) juhtimisel koos Kalju Mätikuga (1932–2019) Eesti Demokraatliku Liikumine (EDL) programmdokumentide väljatöötamisel ja vormistamisel. 1972. aastal valminud EDL Programmi põhieesmärgiks oli Nõukogude totalitarismi kukutamine koostöös teiste ikestatud rahvastega ja Eesti iseseisvuse tingimusteta taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Osales ka EDL taktika ja strateegia välja töötamisel, mis pidi kujunema nõukogudevastase vastupanuvõitluse praktiliseks käsiraamatuks.
Ta osales Kalju Mätiku juhtimisel originaalse salakirjasüsteemi SAMAS väljatöötamisel ja rakendamisel põrandaaluste gruppide omavahelise sidevahendina. Seda salakirja on õpetatud sunnitöölaagrites ja kasutatud side pidamiseks Ukraina, Moldaavia (Rumeenia), Läti ja Gruusia dissidentidega.
Osales 1972. aastal ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile adresseeritud eesti rahva staatust puudutavate memorandumite (EDL ja ERR memorandum ÜRO Peassambleele) kooskõlastamisel ERR ja EDL esindajate poolt. Teinud tõlkeid ja kaastööd mitmele illegaalsele väljaandele. Kunstiliselt kujundanud ja tehniliselt vormistanud Eesti Rahvusrinde häälekandjat Eesti Rahvuslik Hääl; EDL väljaandeid Eesti Demokraat ja venekeelseid Demokrat ja Demokrat Estonii; Moraalse Taassünni Liikumise väljaannet Luts Svobodõ.
13. detsembril 1974 vahistati KGB poolt süüdistatuna nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ENSV KrK § 68 alusel. Viibis 10 kuud kohtueelsel eeluurimisel Patarei vanglas. 21.–31. oktoobril 1975 oli kohtualune nn Eesti demokraatide poliitilisel kohtuprotsessil koos teiste kohtualustega (Artem Juskevitš, Kalju Mätik, Sergei Soldatov, Arvo Varato) ja talle mõisteti viie aasta pikkune vabadusekaotus range režiimiga laagris. Aastatel 1975–1979 kandis karistust Permi oblasti range režiimiga poliitilistes vangilaagrites BC385/35 ja BC385/37. Vabanes 13. detsembril 1979, täpselt viis aastat pärast aresti. Oli detsembrist 1979 allutatud aastase administratiivse järelevalve alla nõudega registreerida end kord nädalas miilitsas. Samuti oli keelatud lahkuda kodunt ajavahemikul 22.00–6.00, tarbida alkoholi ja külastada ühiskondlikke asutusi kella 19.00-st.
12. juulil 1982 kuulati tunnistajana üle SKTB Desintegraatori juhtivtöötajate vastu algatatud kriminaalasjas Johannes Hindi poliitilise süüdistuse osas. (J. Hindi poliitiline traktaat “Mõningate XX sajandi ausate inimeste tragöödia” ilmus Aivars Krauklise varjunime all EDL põrandaaluses üllitises Eesti Demokraat 1973.) 1984. aasta alguses kuulati KGB-s üle tunnistajana ukraina rahvuslase Valeri Martšenko vastu algatatud kriminaalasjas. (V. Martšenkoga oldi koos Permi 35. laagris.) 1. novembril 1984 läbiotsimine ja ülekuulamine KGB-s tunnistajana ukraina rahvuslase Appolon Bernitšuki vastu Leningradi KGB poolt algatatud kriminaalasjas nr. 63. Uuriti šifreeritud kirjavahetuse pidamist ja nõuti šifrite väljaandmist (A. Bernitšukiga oldi koos permi 37. laagris).
Rehabiliteeriti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990 otsuse alusel.
Ühiskondlik tegevus
Ta on osalenud ka pärast vabanemist nii põrandaaluses kui avalikus ühiskondlikus vabadusvõitluses. Kogunud ja vahetanud informatsiooni inimõigusliku olukorra kohta ja pidanud sidet Stockholmis asutatud Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusega (EVVA). Teinud kokkuvõtlikke ülevaateid Eestis toimunud poliitiliste arestide ja kohtuprotsesside kohta, valmistanud ette materjale Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa raadiole ning illegaalsele kogumikule “Lisandusi”.
Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) asutajaliikmena osalenud grupi poolt organiseeritud protestimiitingutel ja pikettidel. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliige, 1988–1992 korduvalt valitud ERSP juhatusse. Kodanike Komiteede liikumisega seotud algusest peale, kuulus EKK Ajutisse Sidetoimkonda ja korduvalt valitud EV Kodanike Peakomiteesse ning osales Eesti Kongressi kokkukutsumisel.
Erakond Isamaa liige.
Isiklikku
Abielus Malle Kiirendiga. Tütred Madli (1974-1998) ja Mari-Leen (1985). Tütar Ingrid (1965) esimesest abielust.
Tunnustus
Välislingid
- https://niitsoo.blogspot.com/p/blog-page.html
- FND Must Kass veebileht https://demokraatlikliikumine.ee/mati-kiirend/
- Veebileht Matissi Kunst https://www.facebook.com/matissiland
- Veebileht/blogi Matissiland (Kirja- ja numbrisüsteemid, unikaalsete kirjasüsteemide lood) http://180826.edicypages.com/blog
- Administraator veebileht Põranda All https://www.facebook.com/PorandaAll