Schwengelm, varem ka Schwengell ja Schwengeln (vene keeles Швенгельм) oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa, mis suri välja 1857. aastal.

Suguvõsa esimestest esindajatest on teada Georgius Schwengelm, kelle päritolu on teadmata. 1631. aasta 1. augustil tõsteti Georgius Rootsilt aadliseisusse, kuid ei introdutseeritud^[1] Rootsi rüütelkonda.

• Georg (Georgius) von Schwengelm (suri pärast 1664), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), mõisaomanik^[2]
• Gustav von Schwengelm (suri 1703), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Pärnu komandant, Kavastu mõisarentnik^[2]
• Jakob Heinrich von Schwengelm (1669−1710), Rootsi sõjaväelane (ooberst), viimane Rootsi-aegne Pärnu komandant, mõisaomanik^[3]
• Berend Erich von Schwengelm (1693−1740), ooberst, mõisaomanik
• Jakob Heinrich von Schwengelm (1704−1794), meeskohtunik, Eestimaa maanõunik, Kunda, Kavastu, Ruila, Valkla, Tudu, Huuksi, Palu, Kloodi, Venevere ning Luusika mõisaomanik^[3]
• Berend Gustav von Schwengelm (1734−1774), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Venevere mõisnik^[3]
• Georg Wilhelm von Schwengelm (1740−1794), Valkla ja Jäneda mõisaomanik^[4]
• Peter Jakob von Schwengelm (1770−1846), kolleegiumisekretär, Eestimaa rüütelkonna sekretär, mõisaomanik^[4]
• Jacob Eberhard von Schwengelm (1772–1829), haagikohtunik, Luusika ja Venevere mõisnik^[4]
• Georg Otto Andreas von Schwengelm (1799−1857), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), metsakorpuse direktor^[4]

• Eestimaa:
  • Jädivere (Jeddifer) (1709−1710), Jäneda (Jendel) (u 1778−1792), Karinõmme (Karrinöm) (1730ndad−1757), Kloodi (Peuth) (1781−1839), Kunda (Kunda) (1747−1814), Luusika (Lusik) (1743−1821), Palu (Pallo) (1740ndad−1750ndad), Päri (Kattentack) (oli 1702, pandivaldus), Raeküla (Raeküll) (1800−1812, pandivaldus), Roela (Ruil) (1760ndad), Rosentali (Rosenthal) (1760ndad), Tudu (1750ndad−1760ndad) (Tuddo), Turpla (Turpel) (oli 1702, pandivaldus), Ulvi (Oerthen) (1750ndad), Valkla (Walküll) (1759−enne 1765 pandi-, enne 1765−1785 pärusvaldus), Veltsa (Weltz) (1730ndad−1757), Venevere (Wennefer) (1730ndad−1821)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Alatskivi (Allatzkiwwi) (oli 1627, rendivaldus), Kabina (Kabbina) (1630−1770), Kavastu (Kawast) (1630−1752), Pilka (Pilcken) (1630−1770), Tammistu (Tammist) (1630−1770), Uue-Kastre (Kaster) (1628−1630)

Schwengelmi suguvõsa nimest on tulenenud Vana-Vigala mõisa kõrvalmõisa Vängla (Schwengeln) nimi.^[5]

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 433.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 255-257.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 264-265 .