Gustaf Banér
| Gustaf Banér | |
|---|---|
 Gustav Axelsson Banér | |
| Sünniaeg |
1547 Djursholmi loss, Danderyd, Uppland Rootsi |
| Surmaaeg |
20. märts 1600 Linköping Östergötland Rootsi |
| Rahvus | rootslane |
| Töökoht | Eestimaa ülemasehaldur Tallinnas |
| Tunnustus | riiginõunik |
| Sugulased | Banérid |
Gustav Axelsson Banér (1547 Djursholmi loss, Danderyd, Uppland Rootsi – 20. märts 1600 Linköping Östergötland Rootsi) oli Rootsi riigitegelane.
Ta oli riiginõunik (1570), Tallinna ja Eestimaa kuberner (rootsi k. överståthållaren (guvernören)[1]) aastatel 1588–1590[2].
Gustaf Banéri ajal toimus Tallinnas, 1589. aastal augustis Rootsi kuninga (1568–1592) Johan III ja tema poja Poola kuninga ja Rootsi troonipärija Zygmunt III Waza kohtumine. Kohtumise ajaks ehitati Toompea lossi riigisaal. Pärast oma isa Johan III surma (1592) sai Sigismund ka Rootsi kuningaks.
Gustaf Banér hukati koos Erik Sparre ja venna Sten Banériga Linköpingi veresauna ajal, kui hukati Stångebro lahingus vangistatud Karl IX vastased aadlikud, ning maeti Uppsala katedraali.
9. augustil 1582 kinkis kuningas Johan III talle Uexküllide Virtsu vasallilinnuse ümbruses asunud Virtsu (Werder) mõisa Hanila kihelkonnas Läänemaal.[3]
Perekond
Tema vanemad olid rüütel Axel Nilsson Banér (1513–1554) ja Margareta Pedersdotter Bjelke (1510–1557).[4]
Ta abiellus 8. oktoobril 1581 Stockholmis Kristina Svantesdotter Sturega (1559–1619), kes oli riiginõunik ja riigimarssal krahv Svante Sture (1517–1567) ja Märta Eriksdotter Leijonhufvudi (1520–1584) tütar. Abielust sündisid:
- Margareta (1582–1618)
- Svante (1584–1628), Djursholmi härra, riiginõunik, Riia ja Liivimaa kuberner.
- Anna (1585–1656), õukonnadaam, abiellus 1610 riiginõunik Gabriel Bengtsson Oxenstiernaga.
- Märta (1586–1586)
- Axel (1587–1594)
- Peder (1588–1644), Ekenäsi ja Tuna härra, riiginõunik, kantseleinõunik, laaman, Eestimaa kuberner 1622–1626
- Nils (1589–1614), kapten, Virtsu (Werder) mõisaomanik, langes Ingeri sõjas Evert Horni juhtimise all toimunud lahingus 20. veebruaril 1614 Staraja Russas Venemaal.
- tütar (suri 1590)
- Sigrid (1592–1669)
- Märta (1593–1638), abiellus riiginõunik Lars Erikssoniga.
- Axel (1594–1642), Djursholmi härra, riiginõunik ja riigimarssal.
- Johan (1596–1641), riiginõunik, kindral ja riigimarssal, väejuht kolmekümneaastases sõjas, Ingeri kindralkuberner krahv Gustaf Adam Banéri isa.[5]
- Erik (1597-1597)
- Karl (1598–1632), Varbla (Wärpäl) mõisaomanik, Segersjö härra, ülemkammerhärra (1625), Marienburgi kuberner (1626), riigisekretär (1628), Preisimaa asekuberner (1631), hertsog Karl Gustavi kammerhärra, riiginõuniku Gustaf Banéri (1629–1680) isa.
20. detsembril 1651 said tema poegade Svante, Pederi, Axeli ja Karli pojad vabahärratiitli ja introdutseeriti 1652. aastal nr. 22 all Rootsi rüütelkonda.[6]
Viited
- ↑ Jaak Naber, Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704, Idé Tryck, Uppsala 1995, lk 20
- ↑ Gustav Axelsson Banér, Född:1547-05-19, Död:1600-03-20, sok.riksarkivet.se
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Vana-Virtsu mõis (Hanila khk)
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.60
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.10
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.78
Välislingid
- Gustaf Banér veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Gustav Axelsson Banér, Rootsi biograafialeksikon, (art av H. Almquist.), vaadatud 18.12.2025
| Eelnev Tallinna asehaldur Hans Wachtmeister |
Tallinna ja Eestimaa asehaldur 1588—1590 |
Järgnev Vabahärra Erik Oxenstierna |