Sõjaväeluure on riigi kaitseväe tegevus, mille eesmärk on eri tasemetel ja meetoditega riigi sõjaliseks kaitseks koguda ja töödelda teavet võimalike vastaste kohta. Eestis on kaitseväeluure eesmärk koguda ja töödelda teavet[1]:

  • riigi sõjaliseks kaitsmiseks;
  • rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;
  • riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
  • rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks samas seaduses ettenähtud korras;
  • taustakontrolli teostamiseks.

Riigi ja sõjaväe juhid korraldavad luuretööd, et koguda sõjaväelist salastatud teavet. Luuretööd tehakse koostöös riigi luureühenduste sõjalise luure allüksustega. Luuretöös kogutakse ja töödeldakse (analüüsitakse) teavet võimaliku ja reaalse vaenlase kohta. Kogutud teave edastatakse sellest huvitatud isikutele ja asutustele. Sõjaväeluuret tehakse nii rahu- kui ka sõjaajal.

 Pikemalt artiklis Teabehankeprotsess

Sõjaväeluure eesmärk on sõjategevuse ettevalmistamisel hankida vajalikku teavet võimaliku vaenlase tegevuse kohta, et tagada kaitseressursside õigeaegne ja tõhus kasutamine.

Sõjaväeluure kolm tasandit on:

Sõjaväeluureüksused on igas riigis välja kujunenud tavade järgi kas ühendasutused või jagunevad vastavalt sellele, mis väeliigi kohta nad teavet koguvad.

Organisatsioonid

Euroopa

Põhja-Ameerika

Varem tegutsenud organisatsioonid

Vaata ka

      1. "Kaitseväe korralduse seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. jaanuaril 2026.