Sõjaväeluure on riigi kaitseväe tegevus, mille eesmärk on eri tasemetel ja meetoditega riigi sõjaliseks kaitseks koguda ja töödelda teavet võimalike vastaste kohta. Eestis on kaitseväeluure eesmärk koguda ja töödelda teavet[1]:
- riigi sõjaliseks kaitsmiseks;
- rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;
- riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
- rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks samas seaduses ettenähtud korras;
- taustakontrolli teostamiseks.
Riigi ja sõjaväe juhid korraldavad luuretööd, et koguda sõjaväelist salastatud teavet. Luuretööd tehakse koostöös riigi luureühenduste sõjalise luure allüksustega. Luuretöös kogutakse ja töödeldakse (analüüsitakse) teavet võimaliku ja reaalse vaenlase kohta. Kogutud teave edastatakse sellest huvitatud isikutele ja asutustele. Sõjaväeluuret tehakse nii rahu- kui ka sõjaajal.
Pikemalt artiklis Teabehankeprotsess
Sõjaväeluure eesmärk on sõjategevuse ettevalmistamisel hankida vajalikku teavet võimaliku vaenlase tegevuse kohta, et tagada kaitseressursside õigeaegne ja tõhus kasutamine.
Sõjaväeluure kolm tasandit on:
- strateegiatasandi luure, mida korraldab sõjaväe ülemjuhatus ehk kindralstaap nii sõja- kui ka rahuajal riigi huvides ja kaitsevõime kindlustamiseks;
- operatsioonitasandi luure, mida korraldab sõjaväeringkondade, väegruppide, rinnete (laevastike), armeede (flotillide) juhtkond ja staap nii sõja- kui ka rahuajal, eesmärgiga saada tegevuseks (sh operatsioonide kavandamiseks ja teostamiseks) vajalikku teavet;
- taktikatasandi luure, mida korraldavad üksikute väeliikide, väeosade ja allüksuste juhid ja staap eelkõige sõjaajal. Eesmärk on saada teavet vastase mere- või maavägede või tulevaste sõjategevuse piirkondade kohta. Kogutud teavet kasutatakse lahingutegevuse ettevalmistamiseks ja edukaks teostamiseks. Erandiks võivad olla piiritsoonis või neutraalsetes riikides tegutsevad sõjaväeluure allüksused ja organisatsioonid.
Sõjaväeluureüksused on igas riigis välja kujunenud tavade järgi kas ühendasutused või jagunevad vastavalt sellele, mis väeliigi kohta nad teavet koguvad.
Organisatsioonid
Euroopa
Eesti - sõjaväeluure keskasutuseks on Kaitseväe Luurekeskus (sõjaline luure ja vastuluure) ja kaitseväe peastaabi luureosakond.
Itaalia - CII (Centro Intelligence Interforze)
Saksamaa - MAD (Militärischer Abschirmdienst)
Suurbritannia - DI (Defence Intelligence)
Ukraina - HUR MO (Holovne upravlinnia rozvidky Ministerstva oborony Ukrainy)
Venemaa - Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus
Põhja-Ameerika
Varem tegutsenud organisatsioonid
- Abwehr
- Eesti sõjaväeluure oli aastatel 1918–1940 Sõjavägede Staabi II osakond
Vaata ka
- ↑ "Kaitseväe korralduse seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. jaanuaril 2026.
