Kaart

Kõrgem Usuteaduslik Seminar (lühend KUS) on Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule kuuluv riiklikult akrediteeritud[1] rakenduskõrgkool ja täiendõppekeskus.

Ajalugu

Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar avas uksed kevadel 1922, võttes vastu esimesed õppurid, kelle hulgas oli nii naisi kui mehi. Kooli direktoriks oli Adam Podin, kes elas ja töötas baptisti vaimulikuna Keilas. Seal alustaski seminar, olles esimeseks süstemaatilist usuteaduslikku haridust andvaks vabakiriklikuks õppeasutuseks Eestis.[viide?] 1938. aastal hakkas seminari juhtima Osvald Tärk, kes oli hariduse saanud USA-s. Selleks ajaks oli kool – nüüd nimega Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar – saanud oma maja Tallinnas, Paldiski maantee 46b.

Õppeasutus suleti 1940. aastal nõukogude võimu korraldusel. Õppetegevus jätkus iseõppimise ning poolsalajaste kaugõppekursuste 1956–1960 näol. Loodi mitteformaalseid õppegruppe ja sooritati eksameid seminari endistele õppejõududele. Seminari raamatuid ja protokollide kaustu hoiti Kohila baptisti palvemaja pööningul.[viide?] 1970. aastate lõpul õnnestus Eestist saata Saksa DV-sse usuteadust õppima kolm pastorit: Peeter Roosimaa, Ermo Jürma ja Joosep Tammo. Neist said hiljem taasavatud seminari õppejõud.

Taasavamine ja tegevus tänapäeval

Kõrgem Usuteaduslik Seminar taasavati 1989. aastal, kohe kui nõukogude Eestis see võimalikuks osutus. See on kogudustega tihedat koostööd tegev ja akadeemiliselt arvestatav õppeasutus. Seminarile annab omanäolisuse sisuline fookus vabakiriklikule teoloogiale ja identiteedile. KUS rikastab Eesti teoloogilist pilti – mõtestades kristlikku elu, jumalateenistust, piiblimõistmist ja suhteid ühiskonnaga vabakiriklikust vaatenurgast.[2]

Kooli rektor on Einike Pilli.[3]

Viited

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kõrgem_Usuteaduslik_Seminar