Gustav V

Jaan Bergmann (29. detsember 1856 Niilu talu, Soosaare vald, Kolga-Jaani kihelkond – 25. juuni 1916 Paistu) oli eesti vaimulik, tõlkija ja luuletaja.

Elukäik

Jaan Bergmann õppis aastatel 1867–1869 Gustav Beermanni elementaarkoolis Põltsamaal ja 1871–1877 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1877–1882 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Tartus elas J. Bergmann ühises korteris koos A. Mohrfeldti (Mäevälja), K. A. Hermanniga Selles korteris käisid eesti soost üliõpilased enne Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamist koos, arutati rahvus küsimust ja tehti ka laulu. Samas korteris otsustatigi Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine ja määrati kindlaks seltsi lipu värvid 17. septembril 1881. a., mis on praegu meie vabariigi lipu värvideks.^[1]

Kirikuõpetaja prooviaastal oli ta Peterburi Jaani koguduses (Jakob Hurda juures).

Jaan Bergmann ordineeriti 25. septembril 1883 õpetajaametisse, ta oli aastatel 1883–1884 Peterburi Jaani koguduse adjunktpastor.

Aastatel 1884–1916 oli ta Paistu koguduse pastor (introdutseeriti pastoriametisse 30. detsembril 1884). Paistus

Alates 1901. aastast oli ta Eesti esimese laste- ja noorteajakirja Lasteleht toimetaja.

Lydia Koidula usaldas, enne oma surma, ta järelejäänud kirjandusliku päranduse korraldamine trüki jaoks just J. Bergmanni hooleks.^[2]

Mälestuse jäädvustamine

Jaan Bergmanni hauale Paistu kalmistul püstitati 24. augustil 1930 Anton Starkopfi loodud mälestussammas. Paistu pastoraadi hoone kõrvale on paigaldatud nimeline graniidist mälestuspink.

Looming

Piiblitõlked

1912. aastal ilmus trükis Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. 1915. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri (6664 lk), mis jäi aga alanud sõja ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles 1932. aastal leiti see Paistu kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles^[3] ja anti hoiule Eesti kultuuriloolisele arhiivile Tartus.^[4]

Luule ja luuletõlked

Jaan Bergmanni järelromantilises luules moodustab parima osa tema lüroeepika, eriti ballaadivormiline "Ustav Ülo". Bergmann oli oma aja suurimaid vormimeistreid ja luulekeele rikastajaid.

Jaan Bergmann on tõlkinud osa vanakreeka koomilisest väike-eeposest "Batrachomyomachia" ("Konnade ja hiirte sõda"), viis laulu "Odüsseiast" ning saksa ja vene ballaade (Puškini, Goethe, Schilleri, Schlegeli, Bürgeri, Chamisso, Kosegarteni, Freiligrathi, Herderi, Mülleri, Rückerti ja Schwabi teoseid).

Teosed

Artiklid

Jaan Bergmann. "Luuletuskunst" – Vikerkaar 2007, nr 9, lk 76–88.

Raamatud

J. Bergmann'i Laulud. Tartu, 1901; 2., parandatud ja täiendatud trükk: Laulud. Korraldanud, redigeerinud ja eessõna kirjutanud Henrik Visnapuu. EKSi Koolikirjanduse toimkond, Tartu 1923.
Koidutäht ja teisi luuletusi. Koostanud ja järelsõna kirjutanud Oskar Kuningas. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957.
Taara pidud taga selja. Valimik lasteluulet. Koostanud ja eessõna kirjutanud Edvin Hiedel. Eesti Raamat, Tallinn 1987.

Antoloogiates

"Palve ja tõotus", "Ustav Ülo", "Vaenelaps", "Piibel", "Tuletorn", "Lese silmapisar", "Taara pidud taga selja", "Luupainaja". – Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud Karl Muru. 1. köide. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 197–206.
"Märti Mihkelt", "Ustav Ülo", "Kulla võimus", "Igavene juut", "Salme", "Lembitu valimine", "Taara pidud taga selja", "Koidutäht", "Lese silmapisar", "Luupainaja", "Kuramaa kurat", "Valevanne", "Lomonossovi põgenemine", "Viilip II surm", "Viina võimus", "Kaks inglast", "Metsa öövaht". – Eesti ballaad. Koostanud Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2003, lk 84–107.

Viited

↑ "Vabandust! — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 21. juulil 2026.
↑ "Päewaleht 5 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 21. juulil 2026.
↑ Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida.
↑ J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.

Kirjandus

Henrik Visnapuu, "Jaan Bergmann luuletajana" – Eesti Kirjandus 1916, nr 10, lk 313–327
Mattias Johann Eisen, "J. Bergmanni kirjatööd" – samas, lk 328–332
Villem Reiman, "Jaan Bergmann" – samas, lk 346–353 ja V. Reimani artiklite kogumikus "Mis meist saab?", Tartu 2008, lk 132–147
M. Veidermann, "Jaan Bergmanni laen Geibelilt" – Eesti Kirjandus 1932, nr 2, lk 72–74
Paul Ariste, "J. Bergmanni "igavene juut"" – Eesti Kirjandus 1934, nr 6, lk 271–274
Villem Alttoa, "Sada aastat "Ustava Ülo" looja sünnist" – Looming 1956, nr 12, lk 1812–17
Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 561–565, autor Rudolf Põldmäe
August Annist, "Jaan Bergmanni koduradadel. Matkamärkmeid ja perekonnamälestusi" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 111–114
Jaan Bergmanni autobiograafia "Minu elulugu" (kirjutatud Mihkel Kampmaa palvel 1910), kommenteerinud Rudolf Põldmäe – Keel ja Kirjandus 1986, nr 11, lk 685–690
Arne Merilai, "Eesti ballaad 1900–1940", Tartu Ülikool, Tartu 1991, lk 26–27
Toomas Paul, "Jaan Bergmann piiblitõlkijana" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 5, lk 303–311
Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 58, artikli autor Rudolf Põldmäe
Maria-Kristiina Lotman, "Vabanemiskatse silbilis-rõhulisest süsteemist: Jaan Bergmanni heksameeter" – kogumikus "Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis = Duo saecula philologiae classicae in Estonia, Tartu 2003, lk 99–111
Jaan Bergmann, "Luuletuskunst", saatesõna Sirje Olesk – Vikerkaar 2007, nr 9, lk 76–88