Jüri kihelkond (lühend Jür, saksa keeles Kirchspiel St. Jürgens) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Kihelkond moodustati aastail 1220–1221 ja kuni 16. sajandini^[1] kandis nime Vaskjala samanimelise küla järgi.

• Purila mõis

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

• Jüri kirikumõis
• Aruvalla mõis
• Kautjala mõis, Tallinna linnamõis,
• Kurna mõis,
• Lagedi kroonumõis,
• Lehmja mõis,
• Nabala mõis maanõunike kolleegiumi lauamõis,
• Rae mõis,
• Sausti mõis
• Vaida mõis^[2].

• Aruküla vald (1866–1891)
• Aruvalla vald (1866–1891)
• Kautjala vald (1866–1891)
• Kurna vald (1866–1917)
• Lagedi vald (1866–1891)
• Lehmja vald (1866–1891)
• Mõigu vald (1866–1891)
• Nabala vald (1866–1891)
• Rae vald (1866–1917)
• Sausti vald (ka Kaarepere vald; 1866–1891)
• Vaida vald (1866–1891)^[3]

• Aruküla kalmistu
• Jüri kalmistu
• Jüri kirikuaed
• Mõigu kalmistu

• Mihkel Aitsam, Rahutused Rae mõisas. Jüri kihelkonna Rae muistsed külad ja mõisnikud, Päewaleht, nr. 132, 16 mai 1939
• Julius Põldmäe, „Jüri kihelkond: minevik ja tänapäev“, Kirjastuskooperatiiv „Faatum“ 1991

• Jüri kihelkond portaalis "Eesti mõisad"
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 428–430.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 52–53.