Riia toomkirik (läti keeles Rīgas Doms, saksa keeles Rigaer Dom) on toomkirik Lätis Riias Toomväljakul. See on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik. Kiriku kõrgus koos tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit.

Katedraali kõrval, Palasta tänav 2 asub Riia toomkiriku kogudusehoone ja Palasta tänav 4, Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum.

Ehitise vundamendid on rajatud pinnasesse rammitud puitvaiadele, mida kaasajal on märgata hoone alumise korruse abiruumides maapinna paljanditel. 1220. aastate tarinduste käigus kujundati romaanipäraselt paekivist sokkel ja välisnurgad. Müüritis on iseloomulik tellisgootikale. Läänefassaadi kaunistab sellest perioodist pärit ümmargune roosaken. Astmikportaali arhivoldi sammaste kapiteelid on varagootika vormides reljeefse taimdekooriga, mille mõjutused pärinevad tõenäoliselt Ojamaalt.^[2]

Basiilika põhimõtete kohaselt hakati kesklöövi lõppu ehitama koori kolme poolringikujulise apsiidiga, millele järk-järgult lisandusid ruumid piiskopkonnale. Kiriku struktuur ja proportsioonid muutusid selle tulemusel teiselaadseks. Neid muutusi on näha põhjaportaalil ehk tollasel linnapoolsel küljel, toomkapiitli koosolekusaalis ja peaaegu kandilises kloostrihoovis. Katedraali lääneosa jäi kroonima gooti stiilis massiivne kirikutorn, mille põhja- ja lõunaküljel paiknevad neljatahulised, suurte kaaravadega pikilöövi sisemusse avanevad kabelid. Lisaks neile ehitati 14.–16. sajandini kabelid põhja- ja lõunapoolsetesse külglöövidesse (kabelilööv).

Keskajal kroonis torni kaheksanurkne püramiidjas tornikiiver. Seda toomkiriku torni võib näha 16. sajandi keskpaigast pärineval Riia vanimal linnavaatel Sebastian Münsteri raamatus "Kosmograafia"^[5]. Renessanslik kahe galeriiga püramiidjas tornikiiver ehitati toomkirikule 16. sajandi lõpus. Samal ajal toomkiriku torni paigaldatud kukk on tänapäeval eksponeeritud katedraalis. 18. sajandi lõpus ehitati kirikule uus barokkvormides torn.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimusid restaureerimistööd, mille tulemusena omandas kirik oma praeguse ilme.

Riia toomkirikus on 12. sajandi lõpust pärinev ristimiskivi, mis algselt paiknes Ikšķile Maarja kirikus. Kivi paigutati toomkiriku renoveerimistööde käigus 2009. aastal kesklöövi keskele.

Riia toomkiriku kooriruumi vasakus seinas paikneb Liivimaa piiskopi 1186–1196 Meinhardi haud. Kirikus on ka Riia peapiiskopi Wilhelm von Brandenburg (von Hohenzollern) (1498–1563) hauaplaat.

Kiriku puitkantsel pärineb umbes 1641. aastast ja on kaunistud barokse nikerddekooriga.

Toomkiriku seintele ja võlvialustesse on paigaldatud kümneid rikkalikult kaunistatud vappepitaafe. Paljud neist pärinevad 17. ja 18. sajandist, mil Riia oli tähtis hansalinn ja Rootsi kuningriigi, hiljem Venemaa keisririigi osa. Nad kuuluvad saksa päritolu Riia patriitsiperekondade (Bergmann (läti k. Bergmaņi), Berens von Rautenfeldi, Dreyling (Dreiliņ), Hollanderi (Holanderi), Schwartz (Švarci), Wiedau (Vīdavi), Riia rae, käsitöölisi ühendava Riia Väikegildi liikmetele, aadlikele, riigiametnikele, sõjaväelastele ja vaimulikele (Rigemann, Mengdenid: Otto von Mengden (1597–1681), Gustav von Mengden (1627–1688), Himsel, Kröger, Schick, Henrich, Benckendorff).

Toomkiriku 19. sajandist pärinevad vitraažaknad valmistas Mayer Königliche Bayerische Hofkunstanstalt Münchenis 1884. aastal^[7], Riia kunstklaasija Adolf Kahlerti ettevõte Kahlert und Weber 1896. aastal^[8][9], ja Bruno Urbani klaasmaaliinstituut Dresdenis 1885. aastal^[10], 20. sajandi algusest pärinevad aknad valmistas Friedrich Tode töökoda Riias^[11].

Riia toomkirikus asuvad 1883. aastal saksa meistri Walcker & Cie poolt valmistatud Toomkiriku orel, mis on üks maailma suurimaid ja ajaloolisemaid.

Saksimaal Morgenröthes valmistatud kirikukell paigaldati kirikusse aastail 1926/1927 ja see oli tollal seal tehtutest suurim, kaaludes 8,5 tonni kõrgusega 3 meetrit ja läbimõõduga 2,5 meetrit.

Kirikus tegutseb Riia Toomkiriku muuseum, kus saab tutvuda toomkiriku ja Riia linna ajaloo, samuti luteri usu arenguga Lätis. Näitusel on eksponeeritud ajaloolised esemed, kirikutarbed ja kunstiteosed. Kiriku kompleksis on säilinud osaliselt ristikäik ja keskaegne kloostrihoov.

• 
  PIkihoone ja kooriruum
• 
  Ristimiskivi ja orel
• 
  Orelivääri dekoor

• 1388/1405, Johann von Soest, Riia toomkiriku katolik toompraost^[12]
• 1442, Dietrich Nagel, Riia toomkiriku katolik toompraost
• 1546, Wenceslaus Lembke, Riia toomkiriku luterlik pastor^[13]
• 1554/1557, Martin Lemken^[14]
• Wilhelm Donat (surn. 1582)^[15]
• 1582, Johannes thom Dal (surn. 1612)^[15]
• Laurentius Lemken (surn. 1611)^[16]
• 1611–1616, Hermann Samson, Riia toomkiriku ülempastor
• 1624, Rotger Neinerus (surn. 1625^[17]), Riia toomkiriku pastor
  • 1650–1656, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon^[18]
• 1656−1657, Matthias Reland/Reeland/Rölandt (1599–1657), Riia toomkiriku pastor^[19]
• 1657−1658, Johannes Brever, Riia toomkiriku pastor
• 1659−1670/1671, Johann Richmann/Rickemann (1622−1670/1671)^[20], Riia toomkiriku pastor
  • 1682–1683, Heinrich Sehlmann (1632−1683)^[21], diakon
  • 1683–1685, Hermann Zimmermann, Riia toomkoguduse abiõpetaja
• 1691–1698, Hermann Zimmermann, Riia toomkoguduse pastor
• 1700–1702, Hermann Zimmermann, Riia toomkoguduse pastor
  • 1700–1701, Andreas Schwartz (1665–1701), diakonpastor
  • 1702–1712, Christian Lauterbach (1663–1720), diakonpastor
• 1711–1720 Andreas Willebrand (1652–1737), Riia toomkoguduse saksa koguduse vaimulik
• 1712–1720, Christian Lauterbach (1663–1720^[22]), Riia toomkoguduse pastor
• 1720–1736, Andreas Willebrand (1652–1737), Riia toomkoguduse pastor
• Bartholomäus Depkin (1682–1746^[23]), Riia toomkiriku pastor
  • 1725–1736, Johann Fontin (1684–1737)^[24], diakon
• 1740^[25], Gebhard Christoph Tanck (1679–1744^[26]), Riia toomkiriku pastor, pastor primas
  • 1743–1759, Johann Christoph Gericke (1696–1759)^[27], diakon
• 1744–1746, Johann Nikolaus Wilhelm Schul(t)ze^[28], Riia toomkoguduse pastor
  • 1759, Anton Bärnhoff (1733–1800^[29]), diakon
• 1760–1780, Immanuel Justus von Essen, Riia toomkiriku Riia Peetri koguduse ülempastor
  • 1760–1764, Carl Leopold Stöessiger (1733–1777), Riia toomkiriku diakon^[30]
  • 1777–1780, Gottlieb Schlegel (1739–1810^[31]) (de), diakon
  • 1780–1788, Gottlieb Schlegel (1739–1810), nädalajutlustaja
  • 1781–1788, Anton Bärnhoff (1733–1800), ülemnädalajutlustaja^[29]
  • 1789–1790, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), diakonpastor
• 180..., Johann Christoph Pottmeyer (1751–1817^[32]), Riia toomkoguduse pastor
  • 1800–1801, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), nädalajutlustaja
  • 1801–1817, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), ülemnädalajutlustaja
  • 1801–1805, Matthias Thiel (1775–1843), diakon
  • 1806–1818 Franz Hackel (1782–1818^[33][34]), diakonpastor
• 1817–1822, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822^[35][36]), pastor
  • 1819–1823, David Gustav von Bergmann (1787–1848), diakon^[37]
• 1822^[38]–1823, Johann August Leberecht Albanus (1765–1839^[39]), Riia toomkiriku ülempastor
• 1823–1838, Matthias Thiel (1775–1843^[40]), Riia toomkiriku ülempastor Riia konsistooriumiringkonnas
  • 1826–1831, Otto Hermann von Stahl (1796–1831^[41]), diakonpastor^[42]
  • 1838–1843, Martin Daniel Taube (1802–1857), diakonpastor^[43]
• 1843–1848, Peter August Poelchau (1803–1874^[44]) (de), Riia toomkiriku ülempastor
  • 1843–1845, Carl Alexander Dietrich (1806–1868^[45][46]), diakon
  • 1844–1845, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865), pastoradjunkt
  • 1845–1850, Jakob Matthias Heinrich Hedenström (1806–1865^[47][48]), diakon
• 1848–1850, Ernst Theodor Hellmann (1806–1850^[49][50]), Riia toomkiriku ülempastor
  • 1849–1850, Reinhold Hilde (1820–1857)^[51], nädalajutlustaja
• 1850–1857, Martin Daniel Taube (1802–1857^[52]), Riia toomkiriku ülempastor

  

  • 1851–1856, Gustav Blumenbach (1824–1876^[53]), pastor^[54]
• 1857–1868, Karl Johann Julius Wilhelm Hillner (1813–1868^[55][56]), Riia toomkiriku ülempastor
• 1875–1894, Johannes Matthias Lütkens, Riia Peetri koguduse ülempastor Liivimaa konsistooriumiringkonnas
• 1885–1906, Theophil Gaehtgens (1847–1919), Riia toomkiriku ülempastor^[57]
• 1886–1910, Friedrich Heinrich Wilhelm Keller (1837–1917), Riia toomkiriku ülempastor^[58]
  • 1910, Karl Keller (1868–1939^[59]), Riia toomkiriku pastor
  • 1911–1931 Oswald Erdmann (1871–1933), Riia toomkiriku pastor

• Riia toomkool
• Visby toomkirik
• Tallinna toomkirik
• Tartu toomkirik

• Christian August Berkholz, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern, Riga, 1867, seite 37-64

• Riia toomkiriku koduleht