Rahvusringhääling on riigi rahastatud ringhääling. Rahvusringhääling võib olla riiklik või – nagu on kombeks demokraatlikes riikides – avalik-õiguslik. Avalik-õiguslikud rahvusringhäälingud on näiteks BBC Suurbritannias ja Eesti Rahvusringhääling Eestis.
Kriitika
Tasuta avalik-õiguslikku meediat kritiseeritakse eraväljaannete poolt sageli tasulise uudismeedia turu kahjustamises ja selles, et see vähendab auditooriumi valmisolekut uudiste eest maksta. Reutersi Instituudi 2026. aasta digiuudiste raporti andmed seda ei kinnitanud, tulemused näitasid hoopis vastupidist: vaadeldud riikides olid avalik-õiguslike uudistekanalite kasutajad tõenäolisemalt uudiste eest maksjad kui inimesed, kes neid kanaleid ei kasutanud. See näitab et tellimuste arvu ei mõjuta mitte avalik-õigusliku meedia olemasolu, vaid inimeste üldine huvi uudiste vastu: mida suurem on huvi uudiste vastu, seda tõenäolisemalt kasutatakse nii avalik-õiguslikke kanaleid kui ka tasulist ajakirjandust.[1]
Viited
- ↑ "Do public service channels crowd out the subscription market?". Baekdal (inglise). 30. juuli 2026. Vaadatud 13. augustil 2026.