Markion (ka Marcion; kreeka keeles Μαρκίων Σινώπης; umbes 85–100 – umbes 160 m.a.j) oli varakristlik teoloog, markionismi rajaja ja kaupmees, kes 144 m.a.j Rooma kogudusest välja heideti. Jõukus võimaldas tal toetada oma õpetuse levitamist ja pärast tema lahkumist Rooma kogudusest rajas markionistlikud kogudused mitmel pool Rooma keisririigis. Markion suri umbes aastal 160. Markioni järglased loobusid tema kahe jumala mudelist. Markionismi levik mõjutas varakristlike erakondi, eriti arutelusid Uue Testamendi kaanoni ja kristliku õpetuse piiride üle.

Markion pärines kristlikust perest Pontuse Sinopest. Sünni ja surma aeg on oletuslikud. Hilisemate kristlike vastaste, näiteks Tertullianuse järgi oli tema isa Sinope piiskop. Markion ise rikastus laevaomaniku ja kaupmehena. Pärast pöördumist kristlusesse hakkas ta Sinopes õpetama, ent leidis vastuseisu teiste kristlaste poolt. Seepärast läks ta aastal 139 Rooma kogudusse. Legendi järgi kohtas ta Roomas tänaval Smyrnast pärit Polykarpost, kes tema äratundmispalvele vastas kuulsa lausega, et tunneb temas ära Saatana esmasündinu. Roomas liitus kristlastega, toetas vaeste hoolekannet ja kirjutas kaduma jäänud teose "Antiteesid". See oli teoloogiline sissejuhatus tema pühakirjakäsitlusse ja põhjendus tema loodud Uue Testamendi kaanonile.

Ta leidis pühakirjast vasturääkivusi Uues Testamendis toodud Jeesuse õpetuste ja Vana Testamendi Jumala tegude vahel, mis viisid ta järeldusele et Vanas Testamendis kirjeldatud Heebrea Jumal ei ole sama, kellelt tõi armastuse ja andestuse sõnumi Jeesus. Vaimulikud ajasid Markioni kogudusest minema 144 m.a.j. Ta loobus Vana Testamendi tunnustamisest ja nõudis loobumist abielust. Teda on nimetatud kristliku religiooni loojaks või uuendajaks (reformija).

Markion tahab kirikut tagasi viia radikaalse paulinismi alge juurde. Markionismi iseloomustavad radikaalne dualism, negatiivne suhtumine materiaalsesse maailma ja terav vastandus Vana ja Uue Testamendi vahel. Kuigi sellel on sarnasusi gnostiliste õpetustega, ei peeta Markioni tavaliselt gnostikuks. Gnostilistest loomisspekulatsioonidest ja müsteeriumiõpetusest ta hoidub.

Ehkki markionismil on gnostitsismiga palju ühist – ülima, "hea" Looja ja madalama, materiaalse ja "kurja" jumaluse vastandamine ning usk, et "kurjus" ei ole pelgalt "headuse" puudumine – ei peeta Markioni reeglina siiski gnostikuks.

Markionism eraldab Vana Testamendi radikaalselt Uuest Testamendist: selle väitel on Vana Testamendi Jumal 'demiurg', alama astme loojajumalus, kes on loonud ebatäiusliku füüsilise maailma, mida ta valitseb läbi vaenu ja kättemaksu; Jeesus aga oli vaimolend kes tõi inimestele sõnumi tõelisest Loojast, armastuse ja andestuse Jumalast, kes haldab universumit. Jeesuse sõnum muutis kogu arusaama maailmast ning inimese kohast selles, vabastades inimese deemonjumala kummardamisest ning võimaldades tal otsida ülimat tõde.

Mõned rahvussotsialismiaegse Saksamaa teoloogilised voolud, eriti Saksa kristlaste liikumine, püüdsid eemaldada kristlusest juudi päritolu elemente. 1939. aastal Eisenachis asutatud Juudi mõju uurimise ja kõrvaldamise instituut (Institut zur Erforschung und Beseitigung des jüdischen Einflusses auf das deutsche kirchliche Leben), mida juhtis Jena ülikooli teoloogiaprofessor Walter Grundmann, avaldas 1940. aastal Uue Testamendi "judaismist puhastatud" versiooni "Die Botschaft Gottes" ("Jumala sõnum"), milles kujutati Jeesust juutlusest lahutatud "aarialasena". Uurijad on märkinud selle projekti ja teiste sarnaste katsete ideelisi sarnasusi markionismiga, kuigi otsest ajaloolist järjepidevust nende vahel ei ole tõendatud.^[1]

Alfred Rosenberg viitas teoses "Der Mythus des 20. Jahrhunderts" (1930) otseselt Markionile kui "põhjamaise" maailmakorra esindajale, kes umbes 150 pKr seisis vastu Vana Testamendi "semiidi" jumalakäsitusele, ja kiitis heaks tema otsuse Vana Testament tagasi lükata.^[2]

Tänapäeva katoliku kiriku õpetuse kohaselt tuleb Vana Testamenti lugeda surnud ning ülestõusnud Kristuse valguses. Iidse mõttetera kohaselt on Uus Testament Vanasse varjatud, Uus on Vana kattest vabastanud: Novum in Vetere latet et in Novo Vetus patet (p. Augustinus, Quaestiones in Heptateuchum, 2, 73:PL 34,623; vrd DV 16).

Lunastustee on saavutatav demiurgi loodud maailma ja tema seaduste järgimisest loobumises; selleni viib range askees, paastumine, abielutus. Tähtsal kohal on tundeline armastusõpetus koos rangete eetiliste nõudmistega, mille järgi Markion ise laitmatult elas, nagu tema vastased tunnustasid. Pauluse õpetust ristiinimese vabadusest ja seadusest tõlgendas Markion vastavalt oma õpetusele. Markionismi levik oli üks tegureid, mis mõjutas varakristlikke arutelusid pühakirja kaanoni üle.

• "Antithesis"
• "Kanon"