1868. aasta (MDCCCLXVIII) oli 19. sajandi 68. aasta.

• 3. jaanuar – Tokugawa Yoshinobu võimult kukutamisega lõppes Jaapanis 700 aastat kestnud šogunaat ja algas Meiji restauratsioon.
• 27.–31. jaanuar – Jaapanis Boshini sõja käigus toimunud Toba-Fushimi lahingus saavutasid keiserlikud väed otsustava võidu.
• 24. veebruar – Andrew Johnsonist sai esimene USA president, kelle vastu on alustatud kriminaalmenetlust.
• 13. aprill – Briti väed vallutasid Robert Napier' juhtimisel Etioopia linna Magdala, pärast seda sooritas Etioopia keiser Tewodros II enesetapu.
• 10. juuni – mõrvati Serbia kuningas Mihailo III ja tema järglaseks sai Milan IV.
• 28. juuli – Ameerika Ühendriigid ratifitseerisid 14. paranduse põhiseaduses, millega mustanahalised said kodanikuõigused.
• 13. august – Peruus Arica (tänapäeval Tšiilis) lähedal toimunud tugeva maavärina tõttu hukkus hinnanguliselt 25 000 inimest ning maavärina tagajärjel tekkinud tsunami tekitas purustusi Hawaii saartel, Jaapanis ja Uus-Meremaal.
• 18. august – Prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen avastas heeliumi, kui oli Indias Gunturis analüüsimas täieliku päikesevarjutuse ajal Päikese kromosfääri.
• 20. august – Walesis Abergele'i linna lähedal sõitis reisirong otsa parafiinõli vedanud kaubavagunitele. Õnnetuses hukkus 33 inimest.
• 23. september – Puerto Ricos Larese linnas algas Ramón Emeterio Betancese juhtimisel ülestõus Hispaania koloniaalvõimu vastu.
• 10. oktoober – Kuuba kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks, mille järel puhkes kümneaastane sõda.
• 6. november – Oglalade pealik Punane Pilv sõlmis Teise Fort Laramie lepingu, millega lõppes tema sõda ja moodustati Suur siuude reservaat.
• 12. november – pärast oma isa Mongkuti surma krooniti Siiami kuningaks 15-aastane Chulalongkorn.
• 9. detsember – Londonis pandi tööle maailma esimesed valgusfoorid.

• 5. mai (vkj 23. aprill) – kehtima hakkas teorendilepingute sõlmimise keeld.^[1]
• Mai lõpus sai Tartu ülikooli muinasteaduse muuseum ülikooli tiibhoones kasutusse uued ruumid.^[1]
• Suve algul algas septembrini kestnud suur põud. Vili ikaldus sel aastal kõikjal.^[1]
• 9.–10. juuli (vkj 27.–28. juuni) – Carl Robert Jakobson käis Viljandis kooliõpetajate konverentsil välja mõtte luua Eesti Kirjameeste Selts (algse nimega: Eestikeele õppetuse raamatude laiali lautamise selts).^[1]
• Augustis ilmus Juri Samarini teose "Okrainõ Rossii. Russkoe Baltijskoe pomorje" I osa, kus muu hulgas taotleti Baltimaade elukorralduse ühtlustamist Venemaa omaga.^[1]
• 18. oktoober (vkj 6. oktoober) – Carl Robert Jakobson pidas Tartus Vanemuise seltsis oma esimese isamaakõne.
• 10. detsember (vkj 28. november) – Tallinnas toimus Balti Raudtee Seltsi asutamiskoosolek, kus esimeheks valiti Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander von der Pahlen ja peaaktsionärideks said Eestimaa mõisnikud ja Tallinna kaupmehed.^[1]
• Eesti alal oli suur näljahäda. Sel aastal ületas suremus märgatavalt sündimuse.^[1]

• 19. jaanuar – Gustav Meyrink, Austria kirjanik
• 21. jaanuar – Felix Hoffmann, saksa keemik
• 8. veebruar – Walter Rothschild, briti pankur, poliitik ja zooloog
• 16. veebruar – Edward S. Curtis, USA etnoloog ja fotograaf
• 23. veebruar – W. E. B. DuBois, USA sotsioloog, ajaloolane ja kodanikuõiguste aktivist
• 14. märts – Emily Murphy, Kanada naisõiguslane
• 28. märts – Maksim Gorki, vene kirjanik
• 30. märts – Koloman Moser, Austria kunstnik
• 1. aprill – Edmond Rostand, prantsuse luuletaja ja näitekirjanik
• 6. mai – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
• 14. mai – Magnus Hirschfeld, saksa arst ja seksuoloog
• 18. mai – Nikolai II, Venemaa keiser
• 5. juuni – James Connolly, iiri vabariiklane, sotsialist ja ametiühingujuht
• 4. juuli – Henrietta Swan Leavitt, USA astronoom
• 14. juuli – Gertrude Bell, inglise kirjanik ja maadeuurija
• 19. juuli – Florence Foster Jenkins, USA seltskonnadaam
• 6. juuni – Robert Falcon Scott, Briti mereväeohvitser ja polaaruurija
• 6. august – Paul Claudel, prantsuse luuletaja, draamakirjanik ja diplomaat
• 8. oktoober – Max Slevogt, saksa kunstnik ja illustreerija
• 23. oktoober – Frederick W. Lanchester, inglise insener
• 28. oktoober – James Connolly, USA kergejõustiklane, ajakirjanik ja kirjanik
• 4. november – La Belle Otero, Hispaania päritolu tantsija ja laulja
• 8. november – Felix Hausdorff, saksa matemaatik
• 9. november – Marie Dressler, Kanada näitleja
• 11. november – Édouard Vuillard, prantsuse kunstnik
• 19. november – Mihkel Neelus, Eesti tõstja ja maadleja
• 5. detsember – Arnold Sommerfeld, saksa füüsikateoreetik
• 9. detsember – Fritz Haber, saksa keemik
• 20. detsember – Harvey Firestone, USA tööstur
• 22. detsember – Jaan Tõnisson, eesti õigusteadlane, ajakirjanik ja poliitik
• 24. detsember – Emanuel Lasker, saksa maletaja, matemaatik ja filosoof
• 31. detsember – Charles Wallace Richmond, saksa ornitoloog

• 10. veebruar – David Brewster, Briti teadlane
• 15. veebruar – William Rutter Dawes, inglise astronoom
• 13. aprill – Tewodros II, Etioopia keiser
• 23. mai – Kit Carson, Metsiku Lääne isiksus
• 11. august – Thaddeus Stevens, USA poliitik ja jurist
• 1. juuni – James Buchanan, USA president
• 7. juuli – Edward Coles, USA poliitik
• 1. september – Ferenc Gyulai, Ungari aadlik
• 9. september – Mzilikazi, Lõuna-Aafrika kuningas
• 9. oktoober – Howell Cobb, USA poliitik
• 17. oktoober – Laura Secord, 1812. aasta sõja kangelane
• 13. november – Gioachino Rossini, itaalia helilooja
• 13. november – David Tod, USA poliitik ja tööstur
• 13. detsember – Carl Friedrich Philipp von Martius, saksa botaanik ja maadeuurija