Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis, eelkõige riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Need suhted hõlmavad muu hulgas diplomaatilisi, poliitilisi, majanduslikke, sõjalisi ja kultuurilisi kontakte.
Akadeemilise distsipliinina on rahvusvahelised suhted politoloogia haru, mis uurib riikide ja teiste rahvusvaheliste osalejate käitumist ning nendevahelisi suhteid. Uurimisvaldkonda kuuluvad näiteks julgeolekupoliitika, rahvusvaheline õigus, maailmamajandus ja rahvusvahelised organisatsioonid.
Rahvusvahelisi suhteid käsitletakse nii positiivselt kui normatiivselt. Positiivne lähenemine keskendub rahvusvaheliste protsesside ja nähtuste kirjeldamisele ning seletamisele, samas kui normatiivne lähenemine tegeleb väärtushinnangute ja eesmärkide sõnastamisega, sealhulgas välispoliitiliste sihtide ja soovituste kujundamisega.
Rahvusvaheliste suhete teooriad
Pikemalt artiklis Rahvusvaheliste suhete teooriad
Seletamaks rahvusvahelises süsteemis toimivaid mudeleid ja mehhanisme on loodud mitmeid rahvusvaheliste suhete teooriaid. Rahvusvahelistes suhetes toimuva selgitamisel on teadlased lahkarvamustel, mis tuleneb sellest, et fakte tõlgendatakse erinevalt. Teooriad erinevad ennekõike selle poolest, keda või mida peetakse keskseks: mõnikord peetakse selleks toimijaid, teistel juhtudel süsteemi struktuuri ja piiranguid, mida toimijatele peale surutakse.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ Nicholson, Michael. 2004. Rahvusvaheliste suhete alused. Tallinn: TEA Kirjastus. Lk 123–173.
