 |
See artikkel räägib Hispaania peaministrist. Nimekaimude kohta vaata Pedro Sánchez (täpsustus). |
Pedro Sánchez Pérez-Castejón (sündinud 29. veebruaril 1972 Madridis) on Hispaania poliitik, alates 2. juunist 2018 Hispaania peaminister. 2022. aastast on Sánchez ka Sotsialistliku Internatsionaali president.
Elulugu
Sánchez sündis Madridi jõukas peres ja kasvas üles Tetuáni linnaosas. Omandas keskhariduse Ramiro de Maeztu instituudis, mängis samal ajal 21. eluaastani professionaalselt korvpalli meeskonna Estudiantes noorteklubi koosseisus.[1]
Ta õppis aastatel 1990–1995 majandusteadust ja ärijuhtimist eraülikoolis El Escoriali María Cristina Kuninglikus Ülikoolis, mis on seotud Madridi Complutense Ülikooliga. 1993. aastal astus ta Hispaania Sotsialistlikku Töölisparteisse (PSOE) ja 1994. aastal liitus partei noorteorganisatsiooniga.[2][3] 1996. aastal asus ta Cácereses läbima kohustuslikku ajateenistust, mille lõpetas Madridis armee geograafiateenistuses.[4]
Magistrikraadid omandas Sánchez aastatel 1997–1998 Brüsseli Vabast Ülikoolist Euroopa Liidu majandusteaduses ja avalikus halduses Navarra ülikooliga seotud IESE ärikoolis. Doktorikraadi sai ta 2012. aastal Camilo José Cela ülikoolist majandusteaduses, tema doktoritöö pealkiri oli "Innovatsioonid Hispaania majandusdiplomaatias: avaliku sektori analüüs (2000–2012)".[1] Tema tööd süüdistati plagiaadis, kuid ülemkohus otsustas Sáncheze kasuks.[4]
Poliitikas
Sáncheze poliitikutee algas 1998. aastal Euroopa Parlamendis töötades. 1999. aastal kutsuti ta üheks ÜRO esindajaks Bosnia esindusse Kosovo sõja ajal. Pärast konflikti lõppu töötas ta 2000. aastal OCU konsultandina ja aastatel 2000–2004 PSOE föderaalse täitevkomitee majandusnõunikuna.[3] 2000. aastal sai temast esmakordselt delegaat PSOE 35. kongressil.[1][4]
2004. aasta Madridi munitsipaalvalimistel võttis Trinidad Jiménez Sáncheze oma nimekirja. Ta oli nimekirjas 23. kohal ja 21 inimest valiti, kuid pääses volikokku siiski Elena Arnedo asendusliikmena. Aastatel 2008–2013 ühendas ta oma sammud poliitikas õpetamisega, õpetades Camilo José Cela ülikoolis majandusstruktuuri ja majandusmõtte ajalugu.[1][4]
Ta lahkus Madridi parlamendist 2009. aastal, et saada Saadikute Kongressi liikmeks Pedro Solbese asendusliikmena.[5] 2011. aasta valimiskaotuse järel kaotas ta koha parlamendis ja ta naasis ülikooli, kus omandas doktorikraadi. 2013. aastal sai Sánchez taas asendusliikmena kongressi liikmeks. Järgmisel aastal valiti ta suhteliselt tundmatu juhina PSOE peasekretäriks.[1][6]
Erakonna juhina tekitas Sánchez algul tülisid, sest mõned erakonna liikmed pidasid teda liiga vasakpoolseks. 2015. ja 2016. aasta valimistel sai erakond valimiskaotuse ning ta sunniti 2016. aasta oktoobris erakonna juhi kohalt tagasi astuma. 2017. aasta mais valiti ta uuesti erakonna esimeheks.[1][6] Kokku on Sánchez olnud IX koosseisust alates parlamendi igas koosseisus.[7]
1. juunil 2018 kutsus Sánchez parlamenti korruptsiooniskandaali sattunud peaminister Mariano Rajoy vastu umbusaldushääletusele. Umbusaldushääletus võeti vastu ja Hispaania seaduste järgi peab umbusaldushääletuse algataja olema valmis ise riiki juhtima, mistõttu vannutati Sánchez peaministri ametisse 2. juunil 2018.[1][6] Alates 25. novembrist 2022 on ta samuti Sotsialistliku Internatsionaali president, olles esimene hispaanlane selles rollis.[8]
Peaministrina
Sáncheze esimene valitsus pidi hoolikalt parlamendi huvidega arvestama, sest PSOE-l oli tollal vähem kui veerand alamkoja kohtadest. Seetõttu ei saanud ta soovitud reforme läbi viia. Esimesel aastal oli keeruline vastu võtta ka eelarvet ja hoolimata lubadustest ei suutnud ta dialoogi luua Kataloonia iseseisvuslastest juhtidega. Võimule pääsemine ja populaarsed võtted nagu miinimumpalga tõstmine ja sooliselt tasakaalus valitsuse määramine suurendasid küll Sáncheze valitsuse populaarsust.[1]
2020. aasta algul moodustas Sánchez esimese koalitsioonivalitsuse Hispaania ajaloos demokraatia taastamise järel. Teise valitsuse suur väljakutse oli koroonapandeemia, eriti kuna Hispaania oli esimene Euroopa riik, kus ametlikult registreeritud koroonajuhtumite arv ületas miljoni piiri. 2020. aasta oktoobris kehtestas Sánchez liikumispiirangud ja liikumiskeelud, andes samal ajal piirkondlikele juhtidele volitused otsuseid kohapeal otsustada. Pandeemia mõju Hispaania majandusele oli suurem kui enamikul Euroopa riikidel, kuid majandus taastus kiiremini.[1]
Hoolimata Rahvapartei võidust 2023. aasta valimistel suutis koalitsiooni moodustada Sánchez, kelle kolmas valitsus sai võimule 2023. aasta novembris.[3]
Isiklikku
Ta on 2006. aastast abielus Begona Gomeziga, neil on tütred Ainhoa ja Carolota.[5] Ta on korvpalli ja jalgpalli, eriti Madridi Atlético fänn. Võõrkeeltest valdab inglise ja prantsuse keelt.[1][4]
Tema abikaasat on süüdistatud korruptsioonis ja mehe ametikoha kuritarvitamises, et oma karjääri edendada.[1] Abielutunnistusel on Sáncheze sünnikuupäevaks märgitud 20. veebruar, mis on tekitanud ka arutelu, kumb sünnikuupäev on õige.[9]
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 "Pedro Sánchez". EBSCO Research. 2024. Vaadatud 12. aprillil 2026.
- ↑ "Pedro Sánchez Pérez-Castejón". Hispaania valitsuse koduleht La Moncloa. Vaadatud 13. aprillil 2026.
- 1 2 3 "PEDRO SÁNCHEZ PÉREZ-CASTEJÓN: Secretario General del PSOE". PSOE. Vaadatud 13. aprillil 2026.
- 1 2 3 4 5 Quintanilla, Berta F. (25. aprill 2024). "Estos son los trabajos de Pedro Sánchez y qué nivel de estudios tiene". HuffPost NoticiasTrabajo.
- 1 2 "Sánchez Pérez-Castejón, Pedro". Saadikute Kongress. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2019.
- 1 2 3 Laugen, Lauri, toim (1. juuni 2018). "Hispaania parlament tagandas peaminister Rajoy, tema asemele asub sotsialist Sánchez". Delfi.
- ↑ "Sánchez Pérez-Castejón, Pedro". Saadikute Kongress. Vaadatud 13. aprillil 2026.
- ↑ Heller, Fernando (28. november 2022). "Spanish PM elected president of key global socialist group". Euractiv.
- ↑ Vega, Isabel; Alonso, Mariano (20. jaanuar 2025). "La fecha de nacimiento de Pedro Sánchez en su acta de matrimonio no coincide con la que consta oficialmente". ABC.
| Eelnev Mariano Rajoy |
Hispaania peaminister Alates 2018 |
Järgnev ––– |