Nutitelefon kiirseadete vaatega (2017)
Nutitelefoni kasutamine videokaamerana (2018)

Nutitelefon (inglise keeles smartphone) on mobiiltelefon, millel on personaalarvuti võimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne arvuti, millel on lisaks helistamisfunktsioon. Tavaliselt on nutitelefonil ka puutetundlik ekraan, internetiühendus ning operatsioonisüsteem, mis võimaldab rakendusi alla laadida ja käitada.[1]

Definitsioon

OpenMoko Neo1973 on vaba tarkvaraga nutitelefon

Nutitelefon on mobiiltelefon, mis pakub ka personaalarvutiga sarnaseid kasutusomadusi. Ei ole olemas kindlat nutitelefonide standardit.[2][3] Nutitelefoniks peetakse mobiiltelefoni, millel on terviklik operatsioonisüsteemi tarkvara, mis võimaldab standardiseeritud kasutuskeskkonda ja platvormi erinevate tarkvararakenduste arendajate tarbeks.[4] Nutitelefoniks nimetatakse sageli telefoni, mille omadused on telefoni müügile paiskamisel uudsed – näiteks 2000. aastate alguses oli selleks e-posti ja Interneti kasutamine mobiiltelefonis, tänapäeval nendest omadustest enam ei piisa, et telefoni pidada nutitelefoniks. Teiste määratluste järgi on nutitelefonil e-raamatu lugemise võimekus, Bluetooth, Wi-Fi ja/või sisseehitatud täissuuruses klaviatuur. Mõnel juhul ka välise klaviatuuri lisamise võimalus ja VGA-liides. Seega on nutitelefon miniatuurne arvuti, millel on lisaks helistamisfunktsioon.[5]

Ajalugu

IBM Simon (mida tutvustati 1994. aastal) koos laadijaga

Esimene nutitelefon oli Simon (personal communicator), mille konstrueeris IBM 1992. aastal ja esitles seda ideetootena[6] samal aastal arvutitööstuse messil COMDEX Las Vegases. Telefon jõudis tavapoodidesse 1993. aastal. Lisaks mobiiltelefoni võimekusele sisaldas see telefon ka kalendrit, aadressiraamatut, kella kasutamist vastavalt ajavöönditele, kalkulaatorit, märkmikku, e-posti, faksi saatmise ja vastuvõtmise võimalust ning mänge. Sellel telefonil ei olnud nuppe: telefoninumbri valimiseks tuli kasutada puuteekraani. Teksti sai sisestada erilise ekraanil kuvatava klaviatuuriga. Tänapäevaste standardite järgi oleks Simon madalama klassi toode, kuid omal ajal oli see uskumatult uuenduslik.

Nokia esimene nutitelefon oli Nokia Communicatori sarjas 1996. aastal turule toodud Nokia 9000. Nokia Communicatori sarja iseloomustavad avatava klapiga disain, füüsiline QWERTY-klaviatuur, suure lahutusvõimega (vähemalt 640x200 pikslit) ekraan ja pihuarvuti kasutajaliides. Tarkvara põhines GEOS V3.0 operatsioonisüsteemil, millel oli nii e-posti funktsioon kui ka tekstipõhine veebibrauser. 1998. aastal tuli välja Nokia 9110 ja 2000. aastal Nokia 9110i, millel oli senisest võimekam veebibrauser.

1997. aastal turule toodud Ericsson GS88 oli esimene nutitelefon, mida reklaamiti kui nutitelefoni.[7][8][9]

Hetkel[millal?] aktiivsed telefonibrändid

See telefonifirmade nimekiri on dünaamiline ning võib kogu aeg muutuda. Samuti pole siin nimekirjas välja toodud kõik firmad, mis tegelevad nutitelefonide välja arendamisega. Tundke end vabalt siia korrektsete viidete abil firmasid lisada.

Riistvara

Nutitelefoni ehitus

Ekraan

Puutetundlik ekraan on nutitelefonide äratuntavaim tunnus. Puutetundlikke ekraane on kahte tüüpi: resistiivne ja mahtuvuslik.[11] Nutitelefonidel on enamasti mahtuvuslik ekraan, mis põhineb elektrilisel laengul. Seda tüüpi ekraanid koosnevad tavaliselt kolmest kihist: karastatud klaas, puutetundlik ekraan ja kuvar. Elektrilisel laengul põhinevad puutetundlikud ekraanid koosnevad indium-tinaoksiidile trükitud positiivse ja negatiivse laenguga kihist, mida eraldab isoleeriv kiht. Negatiivsel alumisel kihil olevad elektronid tekitavad ülemisele kihile positiivse laengu, kuid nende vahel olev isolaator takistab laengute liikumist. Kui ekraani puudutab laenguid juhtiv keha, näiteks sõrm, siis laeng muutub. Kui mõõta negatiivsete laengute muutumist vertikaalselt ja positiivsete laengute muutumist horisontaalselt, siis saab kindlaks määrata kokkupuutepunkti.[12]

Ühekiibisüsteem

Piiratud ruumi ja kaalu tõttu on nutitelefonid ennekõike loodud töötama piiratud mahutavusega aku pealt, seega on vaja kasutada väikese voolutarbega riistvara lahendust. Seda pakub SOC-kiip[13](System on a Chip), milles on protsessor, graafikakaart, muutmälu ning vahel ka mälu. Lisaks aku säästmisele tagab piiratud voolutarve ka seadme madala töötemperatuuri: mida vähem voolu seade tarbib, seda vähem soojusenergiat selle töö käigus eraldub. Vaatamata piiratud võimsusele ei ole nutitelefonides leitavad SOC-kiibid praktikas täissuuruses arvutikomponentidest kuidagi halvemad, kuna nad põhinevad ARM-arhitektuuril, mis arvestab riistvara piiratud võimekusega, pakkudes kasutajale sujuvalt toimivat kasutamist. Nutitelefonide operatsioonisüsteemid, nagu Android ja IOS, on loodud SOC-kiipidel kasutamiseks, eriti hästi paistab taoline tarkvara optimeerimine välja Apple'i toodete korral, kuna nende SOC-kiibid peavad töötama vaid IOS-iga seadmetele ette nähtud tarkvaraga, seevastu Android OS peab töötama paljude erinevate riistvaraliste lahendustega. Kokkuvõttes pakuvad Apple Iphone'id sarnase sujuvusega kasutamiselamust nagu Androidiga seadmed, kuigi nende riistvara on näitajatelt vähem võimas.[14]

Kaamera

Tänapäeval on nutitelefonil kaamerad nii ees (selfie camera) kui ka taga (rear camera). Telefoni kaameraid on erinevaid: ultralai, lai, telefoto. Laia kaamerat nimetatakse kui "tavakaamera", sest see on suurenduse poolest kahe ülejäänud kaameratüübi vahepealne ning see jäljendab inimese vaatevälja kõige paremini. Igal kaameral on oma fotoelement, ning mida suurem see on, seda kvaliteetsem pilt tuleb. See tuleneb sellest, et suuremasse fotoelementi jõuab rohkem informatsiooni valguslainete kujul, tagades kõrgema kvaliteediga pildi. Seega suurema megapikslite arvuga telefon ei tee üldiselt toore kvaliteediga paremat pilti kui näiteks 20 aastat vana peegelkaamera, millel on poolkaader-fotoelement. Telefoni kaamerapilti kompenseeritakse digitaalse juurdetöötluse abil, kasutades protsessoris olevat ISP kiipi, neuraaltöötlust ja teisi tehnikaid (näiteks HDR, Night Mode, Multi-frame noise reduction ja depth of of field simulator).

Mehaanilised kaamerad

2018.-2019. aastal toimus nutitelefonide maailmas palju huvitavat. Nimelt inimesed soovisid aina rohkem ekraani aina väiksemale korpusele. See lüke puhtamatele ekraanidele välistas ka lõikeid ekraanis, mis olid muidu mõeldud selfikaameratele. Samal ajal sooviti, et telefonil oleks siiski selfivõimekus. Ainus lahendus oli mehaaniliste osade kasutamine.[15]

2019. aastal teavitas Samsung oma uuest Galaxy A80 mudelist, millel oli ainult tagakaamerad. Selfisid tehes liikus terve tagumine kaamera-moodul telefoni tagant ülesse, ning pööras end ümber, andes kasutajale kõige kvaliteetsema jäädvustuse.

Samsung Galaxy A80 mehaaniline kaamera. Eestvaade
Oneplus 7 Pro mehaaniline selfikaamera. Tagantvaade

OnePlus võttis pop-up-selfikaamera kasutusele 2019. aastal, lisades selle oma lipulaevale, OnePlus 7 Pro, ning hiljem OnePlus 7T Pro-le.

2019. aasta lõpuks selgus, et sellised iga päev kasutatavate telefonide liikuvad osad ei pea kuigi kaua vastu. Süsteemid kuluvad ja lähevad katki. Liikuvate osadega telefonide veekindluse saavutamine oli väga keeruline, kui mitte tolle aja tehnoloogiaga võimatu. Samas muutusid auguga (hole-punch) ekraanid aina populaarsemaks, mis omakorda vähendas nõudlust liikuvate osadega telefonide järele. Auguga ekraanidel puudusid ka mehaanilised probleemid, mis olid varem telefonitootjaid ja kasutajaid painanud.[16]

Ekraanialused selfikaamerad
Xiaomi Mi Mix 4 - ekraanialune selfikaamera. Eestvaade

Viimastel aastatel[millal?] on hakatud rohkem arendama ka ekraanialuseid selfikaameraid. Erinevalt tavalisest selfikaamerast, mis on ekraanil näha täpi või musta laiguna, siis ekraanialused kaamerad eemaldavad selle täpi ekraanilt täielikult, võimaldades puhtamat ekraani.[17]

Sellisel tehnoloogial on hetkel[millal?] veel piirangud. Nimelt on ekraanialused selfikaamerad kvaliteedi osas palju halvemad kui nähtavad kaamerad, sest valgus peab liikuma läbi ekraanil olevate pikslite. Samuti peab nende kaamerate kohal olevate pikslite kogust vähendama, tuues kaasa siiski kergelt nähtavaid aukusid ekraani peal.[17]

Tänapäeval on selliste kaameratega telefone välja andnud ka suuremad tootjad.[17] Näiteks Samsung Z Fold3 volditav nutitelefon, Xiaomi Mi Mix 4 ja ZTE Axon 30 5g UDC.[18]

Tänapäev

Xiaomi 17 Ultra. Tagantvaade

2026. aasta ühe võimsaima kaamerakomplektiga telefonil Xiaomi 17 Ultra on kolm tagakaamerat (ultralai, lai, telefoto) ning üks selfikaamera. Selle telefoni teeb eriliseks tema "tavakaamera" fotoelemendi suurus, mis on antud mudelil 1" LOFIC (Lateral Overflow Integration Capacitor) fotoelement.

Võimsaima suurendusega tagakaameratest on 200 MP resolutsiooniga telefoto kaamera (fotoelement diagonaaliga 1/1.4"), mille nimetus ka ütleb, et selle suurendusvõimsus on peamisest kaamerast mitmekordselt suurem ning on rohkem võrreldav teleskoobiga. Samuti on Xiaomi 17 Ultra nutitelefonil on telefoto kaameral 75-100mm mehaaniline optiline suurendus, mis tähendab, et selles vahemikus püsib pildikvaliteet sama. Sellest edasi tuleb digitaalne suurendus, mis suurendab lihtsalt sisse olemasolevasse pilti, tuues endaga kaasa madalama kvalieedi, mida suurem suurendus on.[19][20][21]

Aku

Tänapäeval on nutitelefonides kasutusel kahte tüüpi akusid: Liitium-Polümeer (LiPo) ja Liitiumioon (Li-ion). LiPo-akud on tänapäeval nutitelefonide seas rohkem populaarsust kogunud tänu sellele, et neid saab paigutada väga õhukeste telefonide sisse, kus võib esineda paindumist. LiPo-akusid valitakse seetõttu, kuna need kasutavad geelitaolist polümeerelektrolüüti, mis võimaldab paigutada aku paindlikku korpusse. Selline geelitaoline materjal võimaldab LiPo-akul samuti efektiivsemat kiirlaadimist (kuni 125 W[22]). Miinused on jällegi tootmise kõrge hind ning aku eluiga, mis jääb väiksemaks Li-ion-akudest.

Li-ion-akudel on suurem energiatihedus kui LiPo-akudel ja neid on odavam toota. Li-ion-akud on ümbritsetud kõva metallkorpusega, mis teeb need vastupidavamaks, kuid siiski võib pisimgi akukahjustus viia rikkeni. Osal mudelitel on aku vigastus põhjustanud telefoni süttimise.[23][24]

Tänapäeval ulatub lipulaev-telefonide aku mahutavus juba 8500 mAh-ni[25] (mis tagab kuni 48 tunni pikkuse kasutusaja). Keskmine aku mahutavus jääb siiski 5000 mAh juurde (mis annab kuni 20 tundi kasutusaega).[26]

Nutitelefoni lahtivõtmine

Nutitelefoni riistvarale ligipääsemiseks tuleb kõigepealt eemaldada tagapaneel. Niiskus- ja veekindlates nutitelefonides võib tagapaneel olla seadme külge kleebitud, selle saab lahti kuumaõhupüstoli abil. Pärast nutitelefoni tagapaneeli eemaldamist on tavaliselt näha aku. Niiskus- ja veekindlates mudelites pole aku eemaldatav ning seda ülejäänud seadmega ühendavad ühendused jäävad nutitelefoni raami alla. Tagapaneelile järgnev raam võib olla jagatud kuni kolmeks tükiks, mida saab vastavalt vajadusele lahti kruvida. Ülemine raam või raami osa katab tavaliselt SIM-kaardi lugerit, kaamera katet, ülemist kõlarit, esikaamerat, vibreerivat mootorit ning mõningates nutitelefonide mudelites ka sõrmejäljelugerit ja kõrvaklappide porti. Raami keskosa taga on nutitelefonidel enamasti aku, mis võtab enda alla suurema osa seadme sees olevast ruumist. Raami alumises osas on harilikult kuvari ühendused, kõlar ja sõrmejäljeluger.

Volditavad nutitelefonid

Samsungi volditavad nutitelefonid (klapi- ja raamatu-stiilis). Eestvaade
Huawei Mate XT Ultimate kolme ekraaniosaga volditav nutitelefon. Eestvaade

Alates 2018. aastast on turule ilmunud mitme nutitelefonide tootja (eesotsas Samsungi, Oppo, Google'i, Huawei ja Motorolaga) volditavad nutitelefonid. Peamiselt on turul kolme tüüpi volditavaid nutitelefone: klapiga, raamatu-stiilis, kolmekordselt volditavad.[27]

Erinevalt tavalistest nutitelefonidest on volditavate telefonide omadus rohkema ekraanipindalaga mahtuda väiksemasse alasse. See tähendab, et telefoniomanikul on võimalik taskusse mahutada senisest kuni kaks korda suurema ekraaniga telefon. Volditavad nutitelefonid on tehtud kasutajatele, kellel on vaja teha mitmeid ülesandeid korraga erinevates rakendustes.

Volditavad nutitelefonid kasutavad pehmet ja painduvat õhukese klaasikattega OLED ekraani, millele annavad volditavuse telefoni ekraani taga olevad hinged, mis garanteerivad sadu tuhandeid kordi telefoni avamise-sulgemise. Kuna telefoni ekraan on tehtud pehmest materjalist, võivad sõrmeküüned, võtmed ja mündid sellele jäädavaid jälgi jätta. Ekraani ehitus on samuti muutnud telefoni parandamise väga raskeks, tagades kõrge hinna isegi väikese paranduse jaoks.[28]

Telefoni voltimise võimalikuks tegevad hinged on samuti väga haprad. Nende hingede vahele ei tohi minna tolmu, tükke ega liiva. Telefoni painutamiseks on jällegi vaja lahtiseid ning liikuvaid osi, seega tolmu- ja veekindlus on volditavatel nutitelefonidel veel arenduses. 2021 aastal välja tulnud Samsung Galaxy Z Fold3 ja Flip3[29] mudelid olid esimesed volditavad nutitelefonid, millega tuli kaasa IPX8 reiting, tagades sellele veekindluse, kuid mitte tolmukindluse. Esimene tolmu- ja veekindel telefon avaldati 2025. aastal kui Google Pixel 10 Pro Fold reitinguga IP68.[30] Hingede ja ekraani haprus teeb volditava telefoni eest hoolitsemise keeruliseks näiteks neil, kes matkavad, tegelevad ehitusega või liiguvad pidevalt. Isegi telefoni mahapillamine võib hingi jäävalt kahjustada.[28]

Veekindlus

Alates 2010. aastas on niiskus- ja veekindlus olnud nutitelefonide olulised omadused. Teoorias käib nutitelefoni või mistahes elektroonika niiskus- või veekindlaks tegemine rohke liimi ja tihenditega, kuid praktikas võib selline lähenemine tekitada pikaajalises vaates probleeme. Kõige olulisemad avad, mida nutitelefonide veekindlaks tegemisel tuleb katta, on ekraani ümbris, SIM-kaardi ava, kõlarid ja kõrvaklapiliides. Seadme veekindlaks tegemisel saab ekraani kinnitamiseks kasutada rohkelt liimi ning SIM-kaardi kaitsmisel vee vastu on abi kummitihenditest. Raskusi valmistab ennekõike selliste pidevalt lahti olevate avade nagu kõlarid, laadimisport ja kõrvaklapiport katmine. Lahti olevate avade kaitseks on viimase kümmekonna aasta[millal?] jooksul loodud erinevaid vett hülgavaid võrke ja kattekihte, mis kantakse avadele, et takistada vee või muude vedelike jõudmist nutitelefonide sisemusse. Vee ja ka tolmukindlust iseloomustab elektroonika juures IP hinnang[31] (International Protection / Ingress Protection) mis loodi IEC[32](International Electrotechnical Commission ehk Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon) poolt 1980. aastatel. IP hinnangu esimene number määrab seadme kaitstust tahkete osakeste, näiteks tolmu vastu ning teine number tähistab seadme niiskus- ja veekindlust. Kui IP reitingus on numbri asemel "x", siis seadet pole selle testiga testitud või pole selline test vajalik. Näiteks on IPhone X IP68 reiting, mille kohaselt peaks seade kannatama 100 kPa survega 12,5 mm läbimõõduga veejuga kuni 3 m kauguselt üle 3 minuti. Kuigi enamikul tänapäevastest nutitelefonidest on IP reiting, mille kohaselt on seadmed teatud aja ja teatud piirini veekindlad, ei tähenda see, et seadmed oleksid veekindlad igavesti. Nutitelefonid kaotavad oma veekindlad omadused paar kuud pärast kasutuselevõttu, kuna igapäevase kasutamise käigus saadavad põrutused ning hõõrdumine nõrgendavad kokkuvõttes nii kummist kui ka liimist isolatsiooni.[33]

Tarkvara

Kasutatavamad operatsioonisüsteemid nutitelefonides:[34]

Symbian OS

Nokia 9210 Communicator (Symbianil põhinev 2000. aastal välja tulnud nutitelefon)

2000. aastal tuli turule puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 nutitelefon.[35] See oli esimene seade, millel on avatud operatsioonisüsteem – Symbian OS.[36] Ericsson R380 ühendas mobiiltelefoni ja pihuarvuti funktsioonid.[37] 1999. aasta detsembris valis ajakiri Popular Science Ericsson R380 nutitelefoni üheks kõige tähtsamaks teadus- ja tehnoloogiasaavutuseks.[38] Ericsson R380 oli murranguline seade, sest see oli niisama väike ja kerge nagu tavaline mobiiltelefon.[39] 2002. aastal tuli Sony Ericssonilt välja uus nutitelefon – Sony Ericsson P800.[40]

Aastatel 1996–2011 oli Symbian kõige populaarsem operatsioonisüsteem nutitelefonides. 2011. aastal haaras juhtrolli enda kätte Google Android. 2011. aasta veebruaris teatas Nokia, et asendab Symbiani kõikides oma tuleviku nutitelefonides Windows Phone operatsioonisüsteemiga.[41] See üleminek sai teoks 2011. aasta oktoobris, kui Nokia avalikustas uued Windows Phone 7.5 operatsioonisüsteemiga nutitelefonid Nokia Lumia 710 ja Nokia Lumia 800.[42]

Palm, Windows ja BlackBerry

The HTC Touch Pro2 nutitelefon (mai 2009)

1990. aastate lõpus olid enamikul mobiiltelefonidel vaid kõige elementaarsemad funktsioonid ning paljud telefoniomanikud pidid lisaks mobiilile kaasas kandma pihuarvutit või piiparit, milles olid kasutusel sellised varajased operatsioonisüsteemid nagu Palm OS, BlackBerry OS või Windows CE/Pocket PC.[43] Uuemad versioonid nendest süsteemidest integreerisid mobiiltelefoni võimalused pihuarvuti funktsioonidega (sõnumite saatmine, muude tootjate rakendused).

iOS (endiselt iPhone OS)

1. sarja iPhone (juuni 2007)

2007. aastal tutvustas Steve Jobs Macworld konverentsil Apple Inci esimest iPhone'i – Iphone 2G.[44] See oli esimene telefon, millel oli mitmikpuuteekaan ja -kasutajaliides (multi-touch), suur sõrmega töötamiseks mõeldud puutetundlik ekraan (kasutatav ilma stiiluseta), mistõttu puudus füüsiline klaviatuur.

iOS tarkvara põhineb Mac OS X-il (alates 2016. aastast macOS), mida Apple on kasutanud oma Macintoshi arvutites alates 2001. aastast. 2010. aasta juunis nimetas Apple iPhone OS-i ümber iOS-iks, see muutus tuli pärast seda, kui Apple ostis selle nime litsentsi ettevõttelt Cisco Systems (kes oli seda nime viimased kümme aastat[millal?] kasutanud). 2015. aastal alustasid Apple ja Cisco koostööd võrguteenuste valdkonnas. Tänapäeval tegelevad kaks firmat käsikäes, et optimeerida Wi-Fi ühenduvust, parandada häälsidet ja luua sujuvam ühendus iOS-seadmetel. Koostöö teine eesmärk on muuta iOS-seadmetele Cisco võrku turvalisemaks ning eelisvalikuks kasutajate vahel.[45] 2024. aastal teatas Cisco, et lisab Webex toe Apple Vision Pro'le.[46]

iOS-i suurimad läbimurded

App Store

Vähem kui neli kuud pärast esimese iPhone'i väljatulekut avaldas Steve Jobs, et annab tarkvaraarendajatele vajalikud tööriistad iPhone'i rakenduste tegemiseks. See oli kokkuleppel, et rakenduse müümisel saab Apple 30% osalustasu. Selle tulemusel avaldati koos iOS 2 operatsioonisüsteemiga ka rakendus App Store (juuli 2008). Selle uuenduse peale kasvasid iPhone'i müüginumbrid hüppeliselt, sest nüüdsest oli võimalik telefonidesse kolmandate isikute loodud rakendusi alla laadida. Tänapäeval on App Store ja iOS turvalisemaid keskkondi pärast aastatepikkust võitlust häkkeritega, kes proovivad aina uusi võimalusi leida, et iOS-i operatsioonisüsteemiga telefonidesse sisse saada.

Siri

iOS 6 (Oktoober 2011) tutvustas oma aja ühte suurimat läbimurret, virtuaalassistent Sirit, kes oskas aru saada kasutaja häälkäsklustest ning võimaldas teha läbi kasutaja vokaalkäskluste kompleksseid ülesandeid, nagu märguannete lisamine, kalendri muutmine, internetist informatsiooni otsimine ja palju muud. 2026. aastal prognoositakse juba 15 aastat tagasi välja antud (ehk üpris aegunud) Siri suuremat uuendust, mis peaks Apple'i virtuaalassistenti kaasajastama tänaste tehisintellekti ja keelemudelite saavutustega.[47]

Tänapäev

2025. aasta alguse seisuga on kõige uuem iOS-i versioon iOS 26 (avaldatud 15. septembril 2025). Selles versioonis muutus juba 12 aastat kasutusel olnud disainivalik uuele välimusele "Liquid Glass", mis on Apple'i sõnul järgmise kümnendi iOS-i disaini alus. Samuti uuendati selles versioonis veelgi telefoni tarka energiasäästmist Adaptive Power, ning kasutajatel on võimalik filtreerida kõnesid tundmatutelt numbritelt.[48][49]

Android

Galaxy Nexus

Nutiseadmetele mõeldud Androidi operatsioonisüsteem tuli välja 2008. aastal. Android on Google'i loodud avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Suurimad tark- ja riistvara arendajad Androidile on Intel, HTC, ARM, Motorola ja Samsung, mis moodustavad alliansi Open Handset Alliance.[50] Esimene telefon, mis kasutas Androidi operatsioonisüsteemi, oli HTC Dream, mida müüs T-Mobile nime all G1.

Tänu avatud lähtekoodile võib Androidi operatsioonisüsteemi igasse telefoni tasuta alla laadida. See selgitab, miks 2025. aastaks oli kasvanud maailmas Androidi operatsioonisüsteemi omavate mobiiltelefonide kasutajate arv 4,2 miljardini[51] (tol ajal üle poole kogu maailma rahvastikust) ja on kogu nutitelefonide turust üle 70%. 2026. aasta suurimad telefonide tootjad on Samsung (koguturust 31%), Xiaomi (16%), Vivo (11%) ja Oppo (10%).[52] 10. juunil 2025 avaldati Android 16 versioon nutitelefonidele.

Bada OS

10. novembril 2009 kuulutas Samsung välja Bada operatsioonisüsteemi nutitelefonidele.[53][54] Bada oli mõeldud keskmise ja kõrgema hinnaklassi nutitelefonidele ning tahvelarvutitele. Nimi Bada (korea keeles: 바다 ) tähendab ookeani või merd, mille tõttu kõik Bada operatsioonisüsteemiga Samsungi telefonid kasutasid oma nimes sõna "Wave" (eesti keeles: laine).

Esimene Bada operatsioonisüsteemiga nutitelefon oli Samsung Wave GT-S8500, mis jõudis turule 1. juunil 2010.[55][56] Seda müüdi ainuüksi nelja nädalaga üle miljoni eksemplari..[57] See telefon oli esimene maailmas, mis tarniti Super AMOLED-ekraaniga. Sellel telefonil olid kusjuures riistvaraliselt samad omadused kui Samsungi Galaxy S-telefonil, mis oli tolle aasta Samsungi Androidi operatsioonisüsteemiga lipulaev. Järgmistel aastatel andis Samsung välja veel paar Bada operatsioonisüsteemiga telefoni eri hinnaklassides. Üks huvitavamaid oli Samsung Wave 2 Pro, millel oli telefoni küljes väljalibistatav klaviatuur.

Samsung müüs 2011. aasta 1. kvartalis 3,5 miljonit Badaga nutitelefoni, järgmises kvartalis koguni 4,5 miljonit seadet.[58][59] 2011. aasta 3. kvartalis (18 kuud pärast esimese mudeli väljaandmist) suutis Samsung Bada telefonidega haarata 2,2% turuosast (tol ajal maailmaturul populaarsuselt neljas), mis oli üllatav, sest Bada operatsioonisüsteemiga telefone ei müüdud Ameerika Ühendriikides.

Probleemid Bada OS-iga

Bada telefonid tulid kaasa lokaalse poerakendusega Samsung Apps. 2009. aastal välja tulnud telefonid olid varustatud Bada 1.x operatsioonisüsteemiga, mis välimuselt (Touchwiz interface) sarnanes Samsungi vanade telefonide omaga. Kasutajad kurtsid pidevalt väheste multitegumtöö võimaluste üle.[60]

Erinevalt Androidi või IOS-iga telefonidest oli Bada telefonides ainsana rakenduste pood Samsung Apps. Tänu Bada operatsioonisüsteemi kasutatavate nutitelefonide vähesusele, oli see rakenduste pood (võrreldes näiteks App Store'i või Google Play-ga) väga väikese valikuga. Sobivate rakenduste arv Samsung appsi kataloogis jäi Bada 1.x versioonides alla 1000, kui samal ajal oli App Store'i kataloogis 200 000 ning Google Play kataloogis 70 000. Olukorda ei teinud paremaks see, et Samsung tootis Bada telefonidega samal ajal (ja ka sarnase hinnaga) Galaxy seeria nutitelefone, mis käitasid Androidi.[60]

Bada 2.x versioonis (2011 aastal) uuendas Samsung Samsung Appsi kataloogi 40 000 rakendusele. Selline kogus rakendusi oli võimalik ainult tänu sellele, et Samsung andis rakenduste arendajatele vajalikud tarkvara arenduse tööriistad, et Bada operatsioonisüsteemile sobilikke rakendusi teha. Samuti organiseeris Samsung mitmeid suure preemiafondiga võistlusi parimate Bada rakenduste jaoks, mis samuti aitas populariseerida seda operatsioonisüsteemi.[61]

Bada OS-i lõpp

2012. aastal toimunud konverentsil CES 2012 andis Samsungi elektroonikameeskonna asepresident Tae-Jin Kang teada, et Bada OS ühendatakse Tizen OS-iga, mis oli Inteli uus, avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Tizen OS oli samuti äsja ümber nimetatud MeeGo operatsioonisüsteem, mida olid arendanud Intel ja Nokia.[62][60]

Ühiskondlik mõju

Telefoni kasutamine sõiduki roolis olles

Roolis telefoni kasutamine

Autosõidul on üks peamisi õnnetuste põhjuseid telefoni kasutamine roolis olles. Kui auto liigub kiirusega 90 km/h ning juht otsustab näiteks sõbra sõnumile kohe vastata, on ta pilk sõiduteest eemal 4–5 sekundit. Selle aja jooksul on auto läbinud 125 meetrit, mis on rohkem kui täispikk jalgpalliväljak (FIFA reeglite järgi 100–110 meetrit). Kuigi uuringutes vastavad mootorsõidukijuhid, et telefoniekraani vaatamine roolis on üks kõige ohtlikumaid tegevusi, tunnistavad Ameerika Ühendriikides AAA (American Automobile Association) tehtud uuringus 37% vastanutest, eelmise kuu jooksul nad seda siiski teinud olid. 2021. aastal NHTSA (National Highway Traffic Safety Administration) tehtud uuring näitas, et sel aastal oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides hukkunud 410 inimest selle tõttu, et sõiduki juhi tähelepanu oli hajunud mobiiltelefoni kasutamise pärast. 2020. aastal kaotas 397 inimest elu, sest kasutas sõiduki juhtimise ajal telefoni. 2021. aastal Ameerika Ühendriikides toimunud õnnetustest lõppes surmaga 12%. 2019. aastal põhjustas Euroopas sõidukijuhi tähelepanu hajumine üle 3000 surma ja 120 000 vigastuse, kusjuures mobiiltelefoni kasutamine on üks peamisi tähelepanu hajumise põhjuseid.[63][64][65][66]

Nutisõltuvus

Inimesed ninapidi telefonides

Nutisõltuvus on liigne nutiseadme kasutus, mis segab tavapärast elu.

2020. aastatel on noorte seas levima hakanud slängisõnaühend brain rotting ('aju mädanemine'), mis viitab enamasti sellele, et inimene on end liiga kauaks unustanud sotsiaalmeedia lühivideote küüsi.

Lühivideod on viimase kümne aasta[millal?] jooksul tekkinud uus meedia tüüp, mis hõlmab kuni kaheminutilisi videoid, mida kasutaja vaatab tavaliselt püstiasendis olevast telefonist. Saades alguse sotsiaalmeediarakendusest Vine, vallutas see interneti. Pärast Vine'i tegevuse lõppemist 2016. aastal ja pärast seda, kui Instagram tutvustas oma platvormil lühivideoid, tuli välja rakendus TikTok, mis tegi revolutsiooni sotsiaalmeedia standardites, töötades välja algoritmi, mis õppis ära kasutaja käitumismustrid ning soovitas kasutajale üha enam videoid, mis temale võiks meeldida. Tänapäeval on sarnased algoritmid välja töötanud ka Instagram, YouTube, Reddit, Twitter ja teised.

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringutes selgus, et ameeriklased veedavad päevas keskmiselt 5 tundi ja 16 minutit oma telefonides, kusjuures Z-põlvkond veedab telefonis päevas keskmiselt 6 tundi ja 27 minutit. Üle poole küsitluses osalenutest soovis oma telefoni kasutust vähendada.[67] TikTok juhib rakenduste sõltuvust 2025. aastal ning sellel aastal tehtud uuringus leiti, et kasutajad veedavad platvormil keskmiselt 89 minutit päevas. Teismelised (13–17) veedavad väljaspool kooliülesandeid telefoniga üle 7 tunni päevas.[68][69]

2023. aastal avaldatud uuringust selgus, et noorukid, kes veetsid TikTokis üle kahe tunni päevas, kurtsid ärevust, unehäireid ja keskendumisraskusi.[69] 2025. aastal tehtud uuringust selgus, et 35% aktiivsetest telefoni kasutajatest (üle 5 tunni päevas) kurtis silmade ülepingutust, ähmast nägemist või peavalu. "Teksti kaela" sündroom esineb igal viiendal alla 40-aastasel nutitelefoni kasutajal. Nutitelefoni ekraanist erituval sinisel valgusel on otsene mõju kasutaja unele, kus sinine valgus lükkab REM-une tsükleid keskmiselt 23 minuti võrra edasi.[70][70]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "smartphone". dictionary.cambridge.org (inglise). 29. aprill 2026. Vaadatud 2. mail 2026.
  2. ↑ Smartphones Take Center Stage at Wi-Fi Planet
  3. ↑ "Analysis: What is a smart phone? at Silicon.com". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2009. Vaadatud 24. märtsil 2010.
  4. ↑ The iPhone is not a smartphone at Engadget
  5. ↑ "CEVA Glossary of Terms". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2009. Vaadatud 24. märtsil 2010.
  6. ↑ Schneidawind, J: "Big Blue unveiling", USA Today, November 23, 1992, page 2B
  7. ↑ "Ericsson GS88 Preview". Eri-no-moto. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  8. ↑ "History". Stockholm Smartphone. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2011. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  9. ↑ "Ericsson GS88 box". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2012. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  10. ↑ "Top 10 Biggest Smartphone Brands in the World 2025 - All Top Everything" (Ameerika inglise). 28. märts 2025. Vaadatud 2. mail 2026.
  11. ↑ Bucher, Steve (28. august 2023). "Touch Screens: How our devices moved beyond buttons – Illumin Magazine - USC Viterbi School of Engineering" (Ameerika inglise). Vaadatud 2. mail 2026.
  12. ↑ "Kuidas puutetundlikud ekraanid töötavad". 27. august 2024. Vaadatud 2. mai 2026.
  13. ↑ "System on a chip", Wikipedia (inglise), 7. aprill 2026, vaadatud 2. mail 2026
  14. ↑ "Apple silicon", Wikipedia (inglise), 1. mai 2026, vaadatud 2. mail 2026
  15. ↑ published, Andrew Martonik (22. juuni 2018). "Pop-up cameras are just the evolution of the slider phone". Android Central (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  16. ↑ Shah, Parth (30. märts 2025). "The rise and fall of the motorized selfie camera on Android". Android Police (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  17. 1 2 3 Bunton, Cam (8. juuli 2021). "Under display cameras (UPCs): What are they and which phones have them?". Pocket-lint (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  18. ↑ G.S, Vasan (8. oktoober 2020). "List of Under-display Camera Phones". Smartprix (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  19. ↑ "Xiaomi 17 Ultra". Vaadatud 3. mail 2026.
  20. ↑ "Best camera phones 2026 - buyer's guide". GSMArena.com (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  21. ↑ dxomark-qa (11. veebruar 2026). "Xiaomi 17 Ultra Camera Test". DXOMARK (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  22. ↑ "Motorola Edge 50 Ultra". Vaadatud 2. mail 2026.
  23. ↑ "Samsung confirms battery faults as cause of Note 7 fires". BBC News (Briti inglise). 23. jaanuar 2017. Vaadatud 4. mail 2026.
  24. ↑ Smith, Dave. "Durability tester says Google's new $1,800 foldable phone is the first smartphone to explode during his routine test—and he caught it all on camera". Fortune (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  25. ↑ "Xiaomi Poco X8 Pro Max". Vaadatud 2. mai 2026.
  26. ↑ "Artikkel nutitelefonide akudest". Vaadatud 2. mail 2026.
  27. ↑ "A (brief) history of the folding phone". 23. märts 2020. Vaadatud 2. mai 2026.
  28. 1 2 Caesar, Julio (4. august 2025). "Foldable Phones vs. Traditional Smartphones" (Ameerika inglise). Vaadatud 2. mail 2026.
  29. ↑ "How has durability improved with the Galaxy Z Fold3 or Galaxy Z Flip3?". 15. detsember 2021. Vaadatud 2. mail 2026.
  30. ↑ "Pixel 10 Pro Fold Is Tougher, Smarter and Totally Dust-Resistant". CNET (inglise). Vaadatud 2. mail 2026.
  31. ↑ "IP code", Wikipedia (inglise), 30. aprill 2026, vaadatud 2. mail 2026
  32. ↑ "International Electrotechnical Commission", Wikipedia (inglise), 26. aprill 2026, vaadatud 2. mail 2026
  33. ↑ "Veekindlus nutitelefonides". 21. september 2016. Vaadatud 2. mail 2026.
  34. ↑ "Gartner Says Sales of Mobile Devices in Second Quarter of 2011 Grew 16.5 Percent Year-on-Year; Smartphone Sales Grew 74 Percent". Gartner. 11. august 2011. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  35. ↑ "PDA Review: Ericsson R380 Smartphone". Geek.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2011. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  36. ↑ "Symbian Device – The OS Evolution" (PDF). Independent Symbian Blog. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  37. ↑ "Ericsson R380 World, Review & Rating". PCMag.com. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  38. ↑ Popular Science, December 1999. Google Books. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  39. ↑ "Ericsson R380 PDA & Phone". CellularOnline. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  40. ↑ "Sony Ericsson P800". All About Symbian. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  41. ↑ "Nokia, Microsoft in pact to rival Apple, Google – Technology & Science". CBC.ca. Associated Press. 11. veebruar 2011. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  42. ↑ Velazco, Chris (26. oktoober 2011). "Nokia Debuts Their First Windows Phones: The Lumia 800 and Lumia 710". TechCruch. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  43. ↑ "Smartphone". Phone Scoop. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  44. ↑ Honan, Mathew (9. jaanuar 2007). "Apple unveils iPhone". Macworld. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2008. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  45. ↑ "Cisco 'really excited' at Apple partnership, confirms CEO". Computerworld (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  46. ↑ Patel, Jeetu; Patel, Jeetu (6. veebruar 2024). "How Cisco, together with Apple, is tackling the next frontier of hybrid work — spatial computing". Cisco Blogs (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  47. ↑ Clover, Juli (1. aprill 2026). "Siri in iOS 27: Everything We Know". MacRumors (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  48. ↑ "iOS 26: Everything We Know". MacRumors (inglise). 13. märts 2026. Vaadatud 3. mail 2026.
  49. ↑ "iOS". Vaadatud 3. mai 2026.
  50. ↑ "Alliance Members". Open Handset Alliance. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  51. ↑ "How Many Android Users Are There? Global Statistics (2026)" (Ameerika inglise). 12. jaanuar 2022. Vaadatud 3. mail 2026.
  52. ↑ "Android vs iOS Market Share: Most Popular Mobile OS in 2026". www.mobiloud.com (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  53. ↑ Ed Hansberry (11. november 2009). "Samsung Bailing on Windows Mobile". InformationWeek. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2012. Vaadatud 27. jaanuaril 2012.
  54. ↑ "Samsung to Discard Windows Phone". Telecoms Korea. 9. november 2009. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  55. ↑ "Samsung Wave, first Bada smartphone hits the market". Bada. 24. mai 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2010. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  56. ↑ "BadaWave". BadaWave. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. veebruar 2010. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  57. ↑ "Samsung Waves away a million". The Inquirer. 13. juuli 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2010. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  58. ↑ "Android increases smart phone market leadership with 35% share". Canalys.com. 4. mai 2011. Vaadatud 7.09.2011.
  59. ↑ "Samsung Bada shipments up 355% to 4.5 million units in Q2 2011 | asymco news | PG.Biz". Pocket Gamer. Vaadatud 16. jaanuaril 2012.
  60. 1 2 3 Onawole, Habeeb (7. november 2023). "Bada OS: Revisiting Samsung's defunct mobile OS". Notebookcheck (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  61. ↑ "Samsung announces bada 2.0 Power App Race contest for developers". www.fonearena.com. Vaadatud 3. mail 2026.
  62. ↑ Savov, Vlad (14. jaanuar 2012). "Samsung will merge Bada OS into the Tizen project". The Verge (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  63. ↑ "Phone use as a driving distraction on European roads". www.movingdots.com (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  64. ↑ "Texting while driving statistics". Vaadatud 4. mail 2026.
  65. ↑ Rajasaar, Ylle (17. juuli 2025). "Uuring: Roolis telefoni kasutamine on kasvav ja ohtlik tendents". liikleja.ee. Vaadatud 3. mail 2026.
  66. ↑ "Distracted Driving". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2022. Vaadatud 4. mail 2026.
  67. ↑ Kaylin (8. jaanuar 2025). "Are You Addicted to Your Phone? American Phone Usage & Screen Time Statistics - Healthcare Data Management Software & Services | Harmony Healthcare IT" (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  68. ↑ LPC, Executive Director Hannah Carr; Academy, Nexus Teen; Academy, Executive Director Hannah Carr, LPC and Nexus Teen (30. august 2025). "Teen Phone Addiction Statistics 2025". nexusteenacademy.com (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  69. 1 2 Thomoleroux (14. oktoober 2025). "TikTok and Dopamine: How the App Hijacks Your Brain". Digital GEMs (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.
  70. 1 2 Lee, Robert A. (24. märts 2026). "Smartphone Addiction Statistics 2026: Hidden Risks Now". SQ Magazine (Ameerika inglise). Vaadatud 3. mail 2026.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Nutitelefon