

Mait Malmsten (sündinud 6. septembril 1972 Viljandis) on eesti näitleja.
Ta on lõpetanud 1990. aastal Tallinna 13. Keskkooli ja 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (16. lend).
1994. aastast on ta töötanud Eesti Draamateatris näitlejana.[1]
Mait Malmsten mängis üht peaosa (Jaak Sirkel) Jaan Krossi romaani ainetel tehtud Eesti Televisiooni telesarjas "Wikmani poisid" (1995).
Rollid
Eesti Draamateatris
- 1992 Eugen Morris Jerome, sõdur – Neil Simoni "Biloxi Blues" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
- 1993 Veršinin – Anton Tšehhovi "Kolm õde" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
- 1993 Papa, Piiri Leo – Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendama aasta suvõl" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
- 1993 Horace – Molière'i "Naiste kool"
- 1993 Erland Jansson – Hjalmar Söderbergi "Gertrud"
- 1994 Sir Mordred – Tankred Dorsti "Merlin"
- 1994 Aivar Jakobson – Andrus Kiviräha "Jalutuskäik vikerkaarel"
- 1994 Johann Köler – Jaan Krossi "Doktor Karelli raske öö"
- 1995 vürst Zvezditš – Mihhail Lermontovi "Maskeraad"
- 1995 Demetrius – William Shakespeare'i "Pööriöö unenägu"
- 1995 Venticello I – Peter Shafferi "Amadeus"
- 1996 Rodolpho – Arthur Milleri "Vaade sillalt"
- 1996 Clindor, Matamore'i teener; inglise lord Theogenes – Pierre Corneille'i "Näitaja näitab ja vaataja vaatab ehk Illusioon"
- 1996 Louis Ironson – Tony Kushneri "Inglid Ameerikas"
- 1996 Orav – David Woodi "Kiigepuu"
- 1997 Arno, Ants – Merle Karusoo "Kured läinud, kurjad ilmad"
- 1997 Nicholas Nickleby – Charles Dickensi "Nicholas Nickleby"
- 1998 Sir Irons – William Shakespeare'i "Kuningas Richard III tragöödia"
- 1998 Prior Leonardus – Madis Kõivu "Kuradieliksiir"
- 1998 Jackson – Tom Stoppardi "Armastuse leiutajad"
- 1998 Arnu – Oskar Lutsu ja Mati Undi "Täna õhta kell kuus viskame lutsu"
- 1999 Rene Gallimard – David Henry Hwangi "M Butterfly"
- 2000 Don Juan – Molière'i "Don Juan ehk Sevilla pilkaja"
- 2000 Mortimer Brewster – Joseph Kesselringi "Pihlakavein"
- 2000 Orin – Howard Ashmani "Väike õuduste pood"
- 2000 Pasun – Pedro Calderón de la Barca "Elu on unenägu"
- 2001 Mart Tuisk – Egon Ranneti "Kadunud poeg"
- 2002 Artur – Sławomir Mrożeki "Tango"
- 2002 Eric Swan – Michael Cooney "Rahauputus"
- 2002 Shmuel Sprol – Hanoch Levini "Kummikauplejad I"
- 2003 Padraic – Martin McDonaghi "Inishmore'i leitnant"
- 2004 Benzo-Benozzo – Madis Kõivu "Finis nihili"
- 2004 Sir Percival Glyde – Wilkie Collinsi "Naine valges"
- 2004 Romeo – William Shakespeare'i "Julia"
- 2005 Girolamo Savonarola – Mart Kivastiku "Savonarola tuleriit"
- 2005 Roberto Miranda – Ariel Dorfmani "Surm ja tütarlaps"
- 2005 Jago – William Shakespeare'i "Othello"
- 2006 Biff, Willy Lomani poeg – Arthur Milleri "Müügimehe surm"
- 2006 Paul/breton – Andrus Kiviräha "Syrrealistid"
- 2006 Mihhaila Aleksandrovitš Rakitin – Ivan Turgenevi "Kuu aega maal"
- 2007 Nikolai Stavrogin – Fjodor Dostojevski "Sortsid"
- 2007 Hjalmar Ekdal – Henrik Ibseni "Metspart"
- 2008 Faddejev – Jaan Unduski "Boulgakoff"
- 2008 Riho – Enn Vetemaa, Erki Aule ja Merle Karusoo "Sigma Tau-C705"
- 2008 külaline – Madis Kõivu "Lõputu kohvijoomine"
- 2009 Pedro Páramo – Juan Rulfo "Pedro Páramo"
- 2009 luule lugeja – Priit Pedajase (koostaja) "Arbujad"
- 2010 Jermolai Aleksejevitš Lopahhin – Anton Tšehhovi "Kirsiaed"
- 2010 Wilhelm Müller – Andrus Kiviräha "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..."
- 2010 Panso – Paavo Piigi "Panso"
- 2011 Shylock – William Shakespeare'i "Võlanõudjad"
- 2012 Andrei Sergejevitš Prozorov – Anton Tšehhovi "Kolm õde"
- 2012 Leo Katz – David Edgari "Nelipühad"
- 2012 Magnús Sigurðsson – Halldór Laxnessi "Islandi kell"
- 2012 Alain Reille – Yasmina Reza "Hävituse ingel"
- 2013 Aleksandr Herzen – Tom Stoppardi "Utoopia rannik. II osa. Laevahukk"
- 2014 Goldman, Ernst Miil – Merle Karusoo, L. Aedmaa, J. Rahmani, P. Saul-Gordilovi "Laul, mis jääb"
- 2014 Valdu, akadeemik – Madis Kõivu "Keskmängustrateegia"
- 2015 Fjodor Karamazov – Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid"
- 2016 Benedict – Simon Gray "Finaal"
- 2016 Kit Marlow – L. Halli, M. Normani, T. Stoppardi "Armunud Shakespeare"
- 2017 Mihhail Borkin – Anton Tšehhov "Ivanov"
- 2018 Maitland – Enid Bagnold "Kriidiaed"
- 2019 Ivan Zahhedrõnski – Sławomir Mrożek "Armastus Krimmis"
- 2019 Friedrich – Madis Kõiv, Aivo Lõhmus "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl"
- 2020 osatäitja – Stefano Massini "Lehman Brothers"
- 2022 Antonio Salieri – Peter Shaffer "Amadeus"
- 2022 Rocco – Paolo Genovese "Võõrad"
- 2023 Macbeth – William Shakespeare "Macbeth" (ühisprojekt ERSO ja Eesti Kontserdiga)
- 2024 B, fotograaf – Antoine Rault "Skalpell"
- 2024 Kris Kelvin – Stanisław Lem "Solaris"
Teistes teatrites
- 1992 Unimüts – "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
- 1992 Tulnukas – Andrus Kiviräha "Sibulad ja šokolaad" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus)
- 2001 Javert – Alain Boublili ja Claude-Michel Schönbergi "Hüljatud" (Vanalinnastuudio)
- 2001 Katku Villu – A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" (Rakvere Teater)
- 2003 konferansjee – Joseph Kanderi ja Fred Ebbi "Cabaret" (Vanalinnastuudio)
- 2003 Max – Martin Shermani "Bent" (Vanalinnastuudio)
- 2004 Ernie Cusak – Neil Simoni "Klatš" (Comedy Productions)
- 2005 Anton Starkopf, kapten Maaroos – Mart Kivastiku "Põrgu wärk" (MTÜ Ühendus R.A.A.A.M.)
- 2014 Hirsto Boytchev "Fenomen", MTÜ Ühendus R.A.A.A.M.
- 2016 Tevje – Joseph Stein, Jerry Bock, Sheldon Harnick "Viiuldaja katusel", Rahvusooper Estonia
- 2022 osatäitja – Ott Kilusk, Toomas Uibo "Minul on vari", Kontserdihunt
- 2023 osatäitja – Janno Põldma "Lotte ja kadunud jõuluvana", Delfi Elamus
- 2024 Uno Loop – Ott Kilusk, Tarmo Kiviväli, Maarek Toompere "Rohelised niidud", Thors Production
Seriaalides
- 1995 Jaak Sirkel – "Wikmani poisid"
- 1995–1997 osatäitja – "V.E.R.I."
- 1997 Hugo Berg – "Waba Riik"
- 2001 Argo – "Me saame hakkama"
- 2006–2009 Kõsta – "Kelgukoerad"
- 2006 Diiler – "Ohtlik lend"
- 2007–2008 telemängu "Teletaip" saatejuht
- 2009 Haridusliku telemängu "Keelevägi" formaadi autor[2]
- 2010–2019 / 2020–... Ats Aavik – "ENSV" / "EnsV"
- 2010 Ärimees – "Riigimehed"
- 2011 Fredrik Korb / Roger Vasen – "Kättemaksukontor"
- 2013 Artur – "Mägede varjud"
- 2015 Juhan Jõesaar – "Mustad lesed"
- 2020 osatäitja – "Tulejoonel"
- 2022 Oskar – "Kes tappis Otto Mülleri?"
- 2024 Dan – "Siis kui elu maitses hästi"
Filmides
- 1994 Bursh – "Rummu Jüri"
- 2002 Hans – "Agent Sinikael"
- 2005 vend Wismuth – "Malev"
- 2005 Margus – "Libahundi needus"
- 2006 Viktor – "Kuldrannake"
- 2007 Mait Malmsten – "Jan Uuspõld läheb Tartusse"
- 2007 Ekke – "Nuga"
- 2008 jurist Jaan – "Detsembrikuumus"
- 2010 Episoodiline osa – "Lumekuninganna"
- 2010 Holts – "Punane elavhõbe"
- 2011 Toomas – "Rotilõks"
- 2012 Jüri Mikojan – "Arne Dahl"
- 2012 Peeter – "Deemonid"
- 2013 Villu – "Kertu"
- 2015 Omavalitsuse tegelane – "1944"
- 2016 Vakare isa – "Seneca päev"
- 2016 Mart – "Klassikokkutulek"
- 2017 Pjotr – "Rohelised kassid"
- 2018 Ülemus – "Võta või jäta"
- 2018 Mart – "Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused"
- 2019 Mart – "Klassikokkutulek 3. Ristiisad"
- 2019 Kohtunik – "Kohtunik"
- 2021 Äriingel – "Sandra saab tööd"
- 2022 Jaak Salumets – "Kalev"
- 2022 Rode – "Apteeker Melchior "
- 2022 Rode – "Apteeker Melchior. Viirastus"
- 2023 Uu – "Taevatrepp"
- 2023 Osatäitja – "Pitka legend"
- 2023 Tihane – "Tähtsad ninad"
- 2024 Rudolf – "Elu ja armastus"
- 2025 Viktor – "Ühemõõtmeline mees"
- 2026 Robert – "Täiuslikud võõrad"
Animafilmides
- 1993 "Kapsapea"
- 2005 "Generatsioon"
- 2006 Karl – "Leiutajateküla Lotte"
- 2011 Kärbes Jaak – "Lotte ja kuukivi saladus"
- 2016 "Fatcula"
- 2019 Karl, Juku – "Lotte ja kadunud lohed"
- 2021 "Kaka ja kevad"
- 2023 "Kaka, kevad ja teised"[3]
Lavastused
- 2007 "Tutvumiskuulutus" Muusikaliteatris[4]
Tunnustus
- 2002 Ants Lauteri nimeline auhind
- 2002 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (koos Marko Raadi ja Arko Okiga; "Agent Sinikael")
- 2002 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
- 2004 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
- 2013 Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind
- 2016 Valgetähe IV klassi teenetemärk[5]
- 2017 Karl Adra nimeline auhind
- 2017 Albert Üksipi – Rudolf Nuude taskukella hoidja
- 2018 EFTA auhind parimale meesnäitlejale televisioonis ("ENSV")[6]
- 2022 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (Jaak Salumetsa rolli eest mängufilmis "Kalev")
- 2023 Selge Kõneleja auhind
Kolleegipreemiad
- 2000 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (Narr – "Elu on unenägu", Orin – "Väike õuduste pood", Mortimer Brewster – "Pihlakavein")
- 2010 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants meespeaosatäitjale (Panso – "Panso")
- 2012 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (Junkur – "Islandi kell")
- 2012 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants meespeaosatäitjale (Andrei – "Kolm õde", Alain Reille – "Hävituse ingel", Leo Katz – "Nelipühad")
- 2018 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Väike Ants meeskõrvalosatäitjale (Maitland – "Kriidiaed")
- 2022 Eesti Draamateatri kolleegipreemia Suur Ants meespeaosatäitjale (Salieri – "Amadeus", Rocco – "Võõrad")
Isiklikku
Tema isa oli Ugala teatri näitleja Rein Malmsten. Näitlejad olid ka tema vanaisa Franz Malmsten, vanaema Eva Meil, vanaonu Hugo Malmsten ja vanatädi Lydia Bock.[7]
Ta on abielus näitleja Harriet Toomperega.[8] Neil on pojad Franz ja Hugo Malmsten.
2007. aasta aprillis oli Mait Malmsten ajakirja Nädal lugejaküsitlusel populaarsuselt teine seriaalinäitleja Marko Matvere järel.[9]
Viited
- ↑ Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn, 2000.
- ↑ ETVs algab lavastuslik telemäng "KeeleVägi" Õhtuleht, 8. jaanuar 2009
- ↑ "Kivirähki ainetel: uues kodumaises animafilmis seikleb kakajunn". Postimees. 21. detsember 2022. Vaadatud 21. detsembril 2022.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 437.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad 2017-2026
- ↑ Margit Kilumets. Mait Malmsten: tekitan endale perioode, kus ongi lihtsalt vaikus Kultuur. ERR, 07.09.2022
- ↑ Heili Sibrits. Mait Malmsten Draamateatri koduleht / Postimees, 20.10.2020.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 430.
Välislingid
- Mait Malmsten Draamateatri kodulehel
- Mait Malmsten Eesti filmi andmebaasis
- Mait Malmsten andmekogus IMDb (inglise)
- Hiirelõks. Mait Malmsten Arhiiv. ERR, 3. september 2003
- Lii Unt. "Vastupandamatu Mait Malmsten". Stiil, september 2005
- Verni Leivak. "Mait Malmsten – mängiv olend". Postimees, 10. aprill 2010
- Ingrid Veidenberg. Mait Malmsten: kui ma mõnu ei tunne, siis ma ei mängi! LP. Delfi, 07. märts 2015
- Heili Sibrits. Mait Malmsten: Eestis ei saagi näitleja kapriisne olla Draamateater, 20.10.2020
- Näitleja Mait Malmsten lavanärvist: ma ei tea, kuidas see nii läinud on, aga seda praegu enam eriti polegi Elu24. Postimees, 3. september 2022
