Konrad von Jungingen (umbes 1355 Jungingen – 30. märts 1407 Marienburg) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1393–1407.

Konrad ja tema noorem vend Ulrich saabusid Preisimaale tõenäoliselt 1380. aasta paiku. 1387. aastal on Konradit märgitud Osterode linnusekomtuurina ja 1390. aastal sai ta ordu majandusülemaks (Tressler). 30. novembril 1393 valis ordukapiitel ta uueks kõrgmeistriks.

1398. aastal vallutas Saksa ordu Jungingeni juhtimisel Ojamaa, mis oli saanud vitaalivendade peamiseks tugipunktiks, ordu kätte jäi saar kuni 1408. aastani, mil Taani selle tagasi ostis. Jungingeni ajal oli ordu oma võimsuse tipul, ta valitses nii kogu Preisimaa kui ka 1398. aastal Leedu suurvürstilt Vytautaselt lepinguga saadud Žemaitija (Samogiitia) üle. Konrad von Jungingen suutis osava diplomaadina hoida rahu ka Krevo uniooni liitunud Poola ja Leeduga.

Eesti ajaloos on Jungingen tuntud eelkõige Jungingeni armukirja andjana. 1397. aastal andis ta kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege, millest kõige olulisem oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui ka naisliinis.

Villem Raam on arvanud, et Jungingen ja ordu juhtkond võisid olla ka Pirita kloostri rajamise tegelikud algatajad, kuivõrd kloostri loomine Tallinna vahetusse naabrusesse tugevdanuks ordu positsioone võimuvõitluses Tallinna raega. Samuti oli Jungingen kõrgmeistrina olnud ka Danzigi Marienbrunni kloostri asutamise taga 1397. aastal, kusjuures seegi klooster kuulus birgitiinidele. Pirita kloostri rajamist on Jungingeni lähikondlastega on seostanud ka Kersti Markus.^[1] Tore Nyberg, Ruth Rajamaa ja Arno Menzel-Rayes on arvanud, et ordumeister võis innustust saada usulistest aspektidest, sh püha Brigitta kriitikast Saksa Ordu suhtes.^[2]

Kui Jungingen Marienburgis suri, valis ordukapiitel uueks kõrgmeistriks tema venna Ulrichi. Konrad on maetud Marienburgi (Malborki).

• Konrad ja Ulrich Jungingenist Jungingeni omavalitsuse veebilehel