Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. See kujunes 20. sajandil Eesti põlevkivitööstuse üheks tähtsamaks keskuseks ning on tänapäeval üks maakonna suuremaid linnu.

Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mis piirnevad peamiselt Jõhvi vallaga. Enamik elanikest elab Järve ja Ahtme linnaosas. Linna praegune haldusterritoorium on kujunenud mitme põlevkivitööstusega seotud asula ühendamise tulemusena.

Kohtla-Järve sai linnaõigused 15. juunil 1946.[4]

Linnaosad

Ajalugu

Linnaosad kujunesid välja 20. sajandil põlevkivitööstuse arengu käigus. Need tekkisid peamiselt kaevanduste, rikastusvabrikute ja tööstusettevõtete juurde rajatud asulatena. Seetõttu on Kohtla-Järve haldusterritoorium ebatavalise kujuga ning linnaosad paiknevad üksteisest eraldi.

Kohtla-Järve territoorium suurenes oluliselt 1950.–1960. aastatel. 1959. aastal liideti linnaga Kohtla ja Kukruse alev, 1960. aastal Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev ning 1964. aastal Oru asula. Lisaks liideti Kohtla-Järve alla 1959. aastal Kiviõli ja Püssi alev ning 1960. aastal Viivikonna alev koos ümbritsevate maapiirkondadega.

Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. Sel perioodil oli Kohtla-Järve üks Eesti suurimaid linnu. 1964. aastal moodustati Kohtla-Järve rajoon, mille keskus oli Kohtla-Järve.

Kohtla-Järve linnaosad: (1) Järve, (2) Ahtme, (3) Oru, (4) Sompa, (5) Kukruse. Kaardil märgitud ka Ahtme linnaosaga piirnev Jõhvi linn, mis kuulub Jõhvi valla koosseisu.

Pärast Eesti taasiseseisvumist muutus linna halduskorraldus. Endised allasutatud linnad ja asulad taastati iseseisvate omavalitsustena. Kuni 2017. aasta haldusreformini kuulus linna koosseisu ka Viivikonna koos Sirgalaga, mis liideti seejärel Narva-Jõesuu linnaga.

Tänapäev

Kohtla-Järve linn koosneb viiest üksteisest eraldi seisvast linnaosast: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru ja Sompa.[5]

Rahvastik

Kohtla-Järve rahvastik kujunes suuresti välja pärast Teist maailmasõda, kui põlevkivitööstuse kiire areng tõi piirkonda palju tööjõudu teistest Nõukogude Liidu piirkondadest. Seetõttu on linna elanikkond valdavalt venekeelne.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid eestlased 17,8% linna elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 16,1%.[viide?]

Linnaosa20152016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Järve linnaosa16 19415 887 15 952 15 791 15 500 15 297 14 937 15 656 15 877 15 688
Ahtme linnaosa16 41616 239 16 140 16 095 15 779 15 506 15 185 15 601 15 599 15 563
Oru linnaosa11711135 1117 1074 1044 1031 987 996 1004 980
Sompa linnaosa928873 870 847 835 820 786 754 731 751
Kukruse linnaosa 568 552 529 529 509 500 496 467 464 452
Kokku 36 329 35 801 35 056 34 394 33 743 33 197 32 577 33 498 33 675 33 434
Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone aadressil Keskallee 19. Endine Kohtla-Järve RSN TK ja EKP Kohtla-Järve Linnakomitee hoone

Linnajuhtimine

Kohtla-Järve linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Linnavolikogu on kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis võtab vastu linna arengut ja korraldust puudutavaid otsuseid ning kinnitab muu hulgas linna eelarve.

Kohtla-Järve linnavolikogu esimees on Sergei Lopin.[6]

Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[6]

Alates 30. juunist 2026 on Kohtla-Järve linnapea Evelyn Danilov.[6][7]

Ajalugu

New Consolidated Gold Fields Ltd Kohtla õlitehas
Esimese Eesti Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve õlivabrik, 1937

Kohtla-Järve nimi tuleneb asukohast Kohtla ja Järve mõisa maade piiril. Piirkond hõlmab ajalooliste Järve ja Tõrvasküla alade osi. Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula) on esimest korda mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus.[4]

Tänapäevase Kohtla-Järve kujunemine on seotud põlevkivitööstuse arenguga 20. sajandi alguses. Põlevkivi kaevandamist alustati Järve küla lähistel 1916. aastal ning 1920. aastate alguses rajati sinna Eesti esimese põlevkiviõlitööstuse ettevõtte Esimese Eesti Põlevkivitööstuse tootmisrajatised. Tööstuse ümber kujunes töölisasula, millest arenes välja praegune Kohtla-Järve linn.

1920.–1930. aastatel rajati kaevanduste ja tööstusettevõtete juurde elamuid, ühiskondlikke hooneid ja infrastruktuuri. Kujunesid Käva, Pavandu ja Vaheküla asulad.[4][8]

Pärast Teist maailmasõda muutus Kohtla-Järve üheks Eesti tähtsamaks tööstuskeskuseks. 1946. aastal sai asula linnaõigused[4] ning 1947. aastal vabariikliku alluvusega linna staatuse. Nõukogude perioodil kasvas linn kiiresti tänu põlevkivi kaevandamisele ja töötlemisele. Linna rajati suured tööstusettevõtted, sealhulgas põlevkivitöötlemise kombinaat, põlevkivigaasitehas ja soojuselektrijaam. Kohtla-Järve gaasitehas varustas majapidamisgaasiga ka Tallinna ja Leningradi (praeguse Peterburi) piirkonda.

1950.–1960. aastatel laienes Kohtla-Järve haldusterritoorium märgatavalt. 1959. aastal liideti linnaga Kohtla ja Kukruse alev, 1960. aastal Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964. aastal Oru asula. Hiljem kuulusid Kohtla-Järve koosseisu veel Kiviõli, Püssi ja Viivikonna piirkonnad. Selle tulemusena kujunes Kohtla-Järvest ulatusliku, kuid eri osadest koosneva tööstuslinna haldusüksus.

Linnaehitus ja arhitektuur

Kohtla-Järve kujunes 20. sajandi esimesel poolel põlevkivitööstusega seotud töölisasulast. Kaevanduste juurde rajatud asulad kujundati tööstuse vajadustest lähtudes ning nende arhitektuur peegeldas Eesti 1920.–1930. aastate tööstusasulate arengut.

Käva kaevanduse juurde kavandas arhitekt Anton Lembit Soans töölisasula üldplaneeringu. Rajati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid, mis paiknesid hajutatud gruppidena. Nende hulka kuulusid näiteks Lilleküla ja Sibulaküla, mis tänapäevani säilinud ei ole. Eraldi elamugrupi moodustas Hädaküla ning ametnike elamud Siidisuka piirkonnas kavandas arhitekt Eugen Habermann[9] aastatel 1920–1921.

1930. aastate majanduskriisi järel ehitati Kohtla (Ehitajate) tee äärde Vahekülla ja Pavandu piirkonda paekivist mitmekorruselisi tööliselamuid. 1940. aastal alustati Kohtla tee piirkonnas kahekorruseliste korterelamute rajamist.

Majandus

Kohtla-Järve on ajalooliselt olnud üks Eesti tähtsamaid tööstuslinnu. Linna majanduse areng on olnud tihedalt seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega, mille ümber kujunesid 20. sajandil põlevkiviõli tootmine ja keemiatööstus.

Tänapäeval on Kohtla-Järve olulisemad tööstusharud põlevkiviõli tootmine, keemiatööstus, metallitööstus, mööblitööstus ja ehitusmaterjalide tootmine. Põlevkivi töötlemise ja keemiatööstuse valdkonnas tegutsevad VKG Oil, Eastman Specialties ja Viru Keemia Grupp (VKG) tütarettevõtted. 2021. aastal oli nende ettevõtete toodangu müügitulu kokku ligikaudu 480 miljonit eurot.[viide?]

Kohtla-Järve üks tuntumaid tööstusettevõtteid oli Nitrofert, mis tootis lämmastikväetisi. Ettevõtte tegevus lõpetati 2013. aastal.[viide?]

Lisaks keemia- ja põlevkivitööstusele on linnas arenenud metalli- ja mööblitööstus. Mööblitootmisega tegeleb näiteks TNC Components. Oluline koht on ka ehitusmaterjalide tootmisel ja õmblustööstusel. 2021. aastal oli töötleva tööstuse toodangu müügimaht Kohtla-Järvel hinnanguliselt umbes 550 miljonit eurot.[viide?]

Põlevkivitööstuse tähtsus piirkonnas on viimastel aastakümnetel vähenenud. 2013. aastal suleti Viru põlevkivikaevandus ning samal aastal lõpetas tegevuse Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.[viide?] Tööstuse ümberkorraldused on mõjutanud oluliselt nii linna majandust kui ka tööhõivet.

Haridus ja kultuur

Kohtla-Järve kultuurimaja
Kohtla-Järve Keskraamatukogu lugemissaal ja lasteosakond Tuuslari tänav 19

Kohtla-Järve haridus- ja kultuurielu arenes koos linna kujunemisega põlevkivitööstuse keskuseks. 1924. aastal valmis rahvamaja koos kinoga[10] ning 1928. aastal avati vene kool Venemaalt saabunud põgenike lastele.[10]

1950. aastatel oli Kohtla-Järve kujunenud oluliseks kultuurikeskuseks. 1957. aastal tegutses linnas kolm klubi, kultuurimaja, kinoteater, draamateater ja raamatukogu. Haridusasutuste hulka kuulusid Põlevkivitöötlemise Tehnikum, kolm keskkooli, kolm seitsmeklassilist kooli ning viis töölisnoorte keskkooli. Linnas tegutsesid ka muusikakool ja laste spordikool.

2026. aasta seisuga tegutseb Kohtla-Järvel kolm põhikooli: Kohtla-Järve Järve Kool, Kohtla-Järve Iidla Põhikool ja Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool.[11] Gümnaasiumiharidust saab omandada Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis.[11]

Kõrgharidust pakub Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž, kus õpetatakse eelkõige inseneri-, tehnoloogia- ja ärinduserialasid.

Kohtla-Järvel tegutseb ka kolm huvialakooli: Kohtla-Järve Kunstide Kool, Ahtme Kunstide Kool ja Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja.[12]

Sport

Kohtla-Järve spordielu korraldab peamiselt Kohtla-Järve Spordikeskus, mis haldab linna olulisemaid spordirajatisi. Nende hulka kuuluvad Wiru spordikeskus, Spordihoone, Kohtla-Järve jäähall, kergejõustiku- ja jalgpallistaadion ning kergejõustikuhall.[13]

Wiru spordikeskuses asuvad ujula, lastebassein, pallimängude saalid ja aeroobikasaalid. Spordihoones on pallimängu-, male-, maadlus-, poksi- ja jõusaalid. Kohtla-Järve jäähalli kasutatakse jäähoki-, iluuisutamis- ja avaliku uisutamise harrastamiseks ning kergejõustiku- ja jalgpallistaadionil toimuvad treeningud ja võistlused. Kergejõustikuhall on mõeldud sisetingimustes treenimiseks ja võistluste korraldamiseks.

Kohtla-Järvel tegutseb arvukalt spordiklubisid. Tuntumad neist on jäähokiklubid SK Viru Sputnik ja HC Everest, jalgpalliklubi Kohtla-Järve JK Järve, korvpalliklubi KK HITO ning iluuisutamisklubid Smiles ja Ice-Way.

Sõpruslinnad

Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides:[14]

Galerii

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et. Vaadatud 4.11.2017.
  4. 1 2 3 4 "Linna ajaloost – Kohtla-Järve linn". Vaadatud 3. augustil 2026.
  5. ↑ Statistikaamet (28.08.2024). "RV0282U: Ragvastik, 1. jaanuar | Sugu, Elukoht, Aasta ning Vanuserühm". Vaadatud 28.08.2024.
  6. 1 2 3 "Kohtla-Järve Linnajuhid – Kohtla-Järve linn". Vaadatud 3. augustil 2026.
  7. ↑ "Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn". 30. juuni 2026. Vaadatud 3. augustil 2026.
  8. ↑ Ene Mäsak, Tööliste korterioludest Eestis aastail 1920-1940 kodanliku ajakirjanduse valgusel, Eesti_Teaduste_Akadeemia_Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 17, 1968, nr 2, lk 170
  9. ↑ Siidisuka asum Kohtla-Järvel, www.arhitektuurimuuseum.ee
  10. 1 2 Šiškin, Aleksei (20. september 2024). "Kohtla-Järve loomispäev: kuidas algas põlevkivibuum Ida-Virumaal". Imeline Ajalugu. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2025. Vaadatud 18. jaanuaril 2025.
  11. 1 2 "Koolid – Kohtla-Järve linn". Vaadatud 3. augustil 2026.
  12. ↑ "Huviharidus – Kohtla-Järve linn". Vaadatud 3. augustil 2026.
  13. ↑ "Spordiklubid ja spordiasutused – Kohtla-Järve linn". Vaadatud 3. augustil 2026.
  14. ↑ "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019.
  15. ↑ II Maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud kultuurimälestiste registris (vaadatud 28.08.2021)
  16. ↑ Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019. See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi.
  17. ↑ Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kohtla-Järve