Kilpjalg (Pteridium aquilinum) on kilpjalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim. Ta on Eestis üks tavalisemaid sõnajalgu.[1]
Kilpjalg kasvab kuivades leht- ja okasmetsades ning metsaservadel, raiesmikel, teeservadel ja võsastikes.[2]
Kilpjala leht võib kasvada 0,45–1,8 meetri pikkuseks.[3]
Eoseid moodustab juulist septembrini.[2] Kilpjala eospesad asuvad lehe serva all. Üksainus leht võib toota 300 miljonit spoori aastas.[3] Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil.[4]
Kilpjala risoom on tärkliserikas (kuni 46% tärklist) ning seda on kasutatud toiduks.[4] Kilpjalg on mürgine nii inimesele kui ka kariloomadele, kuid noori võrseid saab pärast töötlemist toiduks tarvitada.[2][5]
Kilpjala rahvapärased nimetused on kotkajalg, põldsõnajalg, seatinarohi ja sõnajalg.[4]
Viited
- ↑ http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/kilpjalg.htm
- 1 2 3 http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=336
- 1 2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2018. Vaadatud 8. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - 1 2 3 http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/kilpjalg2.htm
- ↑ Kas kilpjalg kõlbab süüa?, Hendrik Relve
Välislingid
- Kilpjalg andmebaasis eElurikkus
