Esimese Horisondi numbri kaas

Horisont on Eesti vanim, 1967. aastast tänini ilmuv populaarteaduslik ajakiri.

Kui algusaastatel oli rõhk reaal- ja loodusteaduste artiklitel, siis nüüdisajal leiavad käsitlust ka ühiskonna- ja sotsiaalteadused.

Ajalugu

Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse digiteerija Eva Püvi digiteerib Zeutscheli raamatuskanneriga ajakirja Horisont esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit

Horisondi toimetus tuli kokku 1966. aasta sügisel, ajakirja esimene number ilmus 1967. aasta jaanuaris tollase ühingu Teadus väljaandena.

Horisont ilmus oma legendaarses väikeses formaadis aastatel 1967–1971. Formaat muudeti praeguseks aastal 1972. Lehekülgi oli väikeses formaadis 80 ja on 2008. aasta tavanumbris 60. Horisondi esimese numbri tiraaž oli 40 000, ajakirja suurim tiraaž 54 000 jääb 1971. aasta juunisse.

Aastail 1967–1991 ilmus ajakiri kuukirjana. 1992–1999 ilmus 8 numbrit aastas. Alates 2000. aastast ilmub Horisont kuus korda aastas (jaanuaris, märtsis, mais, juulis, septembris ja novembris).

Ajakirja veebiväljaanne sisaldab materjale alates 1996. aastast. Uue numbri tekstid avanevad kodulehel täies mahus kuus kuud pärast trükinumbri ilmumist.

2001. aastast üllitab Horisonti MTÜ Loodusajakiri, mida toetas kuni 2016. aastani Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2017. aastast hakkas ajakirja väljaandmist toetama Haridus- ja Teadusministeerium.

2015. aasta novembrist kuulub Horisondi kaubamärk Eesti Teaduste Akadeemiale.[1]

2015. aasta novembrist kannab Horisont riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tunnusmärki.[2]

Alates 2016. aastast on kõik ilmunud Horisondi numbrid digitaalselt kättesaadavad rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR.[3]

2017. aasta novembris pälvis ajakiri digiteeritud numbrite avalikkusele kättesaadavaks tegemise eest teaduse populariseerimise auhinna. [4]

Autorid

1981/1982. aastavahetuse tähistamine Horisondi toimetuses. Taga (vasakult): Martin Roogna, Juhan Kivi, Ilmar Palli, Indrek Rohtmets. Ees (vasakult): Maria Saar, Feodor Feodorov, Tiiu Kukk, Boris Murd

Autoreid on Horisondil 50 aasta jooksul olnud üle 250, enam kui kümne looga on Horisondis üles astunud Peep Kalv, Harri Jänes, Mart Kuurme, Heino Gustavson, Einar Klaamann, Jaak Lõhmus, Vahur Mägi, Peeter Müürsepp, Tõnu Tuvikene, Enn Kasak, Hendrik Relve, Jaanus Vainu, Ustus Agur, Mihkel Jõeveer, Hergi Karik, Henn Käämbre, Helmut Piirimäe, Ain Raitviir, Anto Raukas, Feliks Vakk, Liivi Aarma, Ants Hein, Urmas Kokassaar, Jüri Krustok, Tiit Kändler, Laurits Leedjärv, Rein-Karl Loide, Indrek Meos, Vello Mäss, Andrus Mölder, Tõnu Tõnso, Juha Valste – ainus nii viljakas välismaalane Horisondi autorite hulgas, Hannes Walter, Valdeko Vende, Lembit Andresen, Jüri Engelbrecht, Juhan Kahk, Sirje Keevallik, Harald Keres, Anti Kidron, Evald Laasi, Arvo Kuddo, Mati Laur, Vello Lõugas, Mati Mandel, Jüri Martin, Helle Martinson, Hubert Matve, Uno Mereste, Gustav Naan, Raimond Preem, Kustas Põldmaa, Jüri Selirand, Ülo Suursaar, Andres Tarand, Avo-Rein Tereping, Peeter Tooming, Evald Tõnisson, Uno Veismann, Harry Õiglane.

Viimastel aastatel on ajakirjas kirjutanud Mart Noorma, Jaan Aru, Andi Hektor, Antti Tamm, Elmo Tempel, Ulrike Plath, Kadri Tüür, Marju Kõivupuu, Kati Lindström, Erki Tammiksaar, Peeter Tenjes, Jaan Pelt, Kristjan Kannike, Ülo Niinemets, Martin Zobel, Mait Metspalu, Ago Pajur, Tõnu-Andrus Tannberg, Hilkka Hiiop, Ken Kalling, Andres Laan, Ain Kallis, Jüri Kamenik, Tanel Tenson, Martin Malve, Tarmo Soomere, Rein Vaikmäe, Jaan Einasto, Rein Einasto, Taavi Tuvikene, Taimi Paal, Udo Uibo, Raivo Jaaniso, Toivo Maimets, Pille Taba, Jüri Kotšinev, Kuulo Kutsar, Rene Levoll, Tiina Kala, Jüri Allik, Mihkel Kama, Jürgen Jänes, Allan-Hermann Pool, Janet Laidla, Henri Ormus, Priit Raudkivi, Lea Leppik, Mart Loog, Kalju Eerme, Andres Salumets, Allan Puur, Hannes Kollist, Jüri Ivask, Erki Russow, Edit Talpsepp, Jaan Lahe, Ragnar Nurk, Aivar Kriiska, Ülar Allas, Gert Hütsi, Hardi Veermäe, Raivo Stern, Ene Ergma, Johannes Heinsoo, Martin Vällik, Laur Järv, Piret Kuusk, Peeter Saari, Joosep Pata, Mati Roasto, Kristel Vene.

Toimetajana ja muudes ametites on Horisondis aastate jooksul töötanud Rein Saluri, Tatjana Elmanovitš, Georg Rajasaar, Juhan Kivi, Udo Roosimaa, Viktor Seppel, Hans Treimann, Boris Murd, Paul Talvre, Maia Saar, Üllar Lehtmets, Renate Roorand, Ilmar Palli, Martin Roogna, Tiit Hunt, Toomas Tiivel, Helen Rohtmets-Aasa, Piret Pappel. Praktiliselt ajakirja algusajast kuni 2012. aastani toimetas reaalteadusi Rein Veskimäe.

Horisonti on kujundanud Heino Kersna, Sirje Eelma, Marje Üksine, Rait Prääts, Epp Marguste, Epp Asper, Joosep Remme, Krista Saare, Kersti Tormis.

Horisondi toimetuse kolleegiumisse kuuluvad[millal?] Maarja Grossberg-Kuusk, Jaan Aru, Antti Tamm, Andi Hektor, Jaan-Juhan Oidermaa, Ivo Kruusamägi, Helen Rohtmets-Aasa, Martin Vällik, Annely Allik.

Peatoimetajad

Viited

  1. ↑ "Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat 2015" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2016. Vaadatud 13. detsembril 2016.
  2. ↑ Horisont on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija Loodusajakiri, 23/11/2015
  3. ↑ Perioodika DIGAR
  4. ↑ Eesti Teadusagentuur (22.11.2017). "Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma". Originaali arhiivikoopia seisuga 31.01.2018.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Horisont_(ajakiri)