Brian Johnson 1982. aastal

Brian Johnson (sündinud 5. oktoobril 1947 Gatesheadis) on inglise laulja ja laulukirjutaja, rokkbändi AC/DC kolmas solist alates 1980. aastast.

Varasem karjäär

Johnsoni esimene bänd oli Gobi Desert Canoe Club. Lisaks laulis ta ka ansamblis Fresh.[1] 1970. aastast oli Johnson solistiks kabareeklubi ansamblis Jasper Hart Band, esitades laule muusikalist "Hair" ning tolle aja tuntud rock/pop laule. Koos teiste ansambli liikmetega moodustati bänd Geordie. Nende esimene singel "Don't Do That" jõudis Briti singlite edetabelis 1972. aastal Top 40 hulka. Johnson avaldas oma esimese ja ainsa soolosingli "I Can't Forget You Now" Geordie liikmena 1976. aasta jaanuaris.

Brian Johnson 1996. aastal
Brian Johnson 2014. aastal

Liitumine AC/DC-ga

Pärast Bon Scotti surma kaalusid AC/DC liikmed korraks laialiminekut, kuid siiski jõudsid järeldusele, et Bon Scott oleks soovinud AC/DC jätkamist. Kitarrist Angus Young meenutas hiljem, et kuulis Brian Johnsoni nime esimest korda Scottilt, kes oli näinud Johnsonit esinemas ning andnud tollele kiitva hinnangu, kui Little Richardi stiilis hea tasemega rock'n'rolli lauljale. Bändi liikmed olid arvamusel, et Johnsoni esinemise stiil sobib AC/DC muusikaga.[2] 1980. aasta märtsis tehti Johnsonile telefonikõne, milles kutsuti ta AC/DC uueks solistiks. Johnson oli liigutatud, samas avaldas kahetsust Boni Scotti surma puhul.

Uudis Johnsoni liitumisest tehti ametlikult teatavaks 1. aprillil 1980. Nädala pärast lendas Johnson Bahamale, kus Compass Point Studios toimus albumi "Back in Black" salvestamine koos soolokitarrist Angus Youngi, rütmikitarrist Malcolm Youngi, bassimängija Cliff Williamsi, trummari Phil Ruddi ja eelmise albumi "Highway to Hell" produtsendi Mutt Langega. "Back in Black" ilmus sama aasta juulis ning seda saatis ülemaailmne edu.[2] Ametlikel andmetel on see album läbimüügi suuruselt läbi aegade paremuselt teine album Michael Jacksoni "Thrilleri" (ilmus 1982. aastal) järel.[3]

Oma sünnikoha (Põhja-Inglismaa töölislinn) sümbolina kannab Johnson kontserdi ajal sonimütsi (newsboy cap).[4] Johnsoni vend oli talle kord andnud oma mütsi esinemise ajaks, et vältida higi valgumist paksudelt lokkis juustelt silmadesse ning see jäigi Johnsoni kasutada.

1988. aasta album "Blow Up Your Video" oli viimane AC/DC album, mis sisaldas Johnsoni koostatud laulusõnu. Alates "Razors Edge'ist" 1990. aastal on kitarristid Angus ja Malcolm Young kirjutanud kogu AC/DC materjali.

2009. aasta septembris diagnoositi Johnsonil Barretti sündroom, mille tõttu tühistas AC/DC oma 2010. aasta turneel Black Ice mitu kontserti. Arstid suutsid aga peatada haiguse arenemist vähkkasvajaks.[5] 19. aprillil 2010 ilmus AC/DC-lt album "Iron Man 2" (samanimelise filmi soundtrack), mis sisaldab laule, mida laulsid nii Johnson kui Bon Scott.

2016. aasta aprillis, "Rock or Bust Worldi" turnee ajal, teatas AC/DC Johnsoni eemalejäämisest, viidates tal tekkinud kuulmisprobleemidele. Selgitati, et Johnson riskib kuulmise täieliku kaotusega, kui ta jätkab. Johnson aga teatas, et tema kuulmisprobleemid ei tulenenud mitte AC/DC kontsertidest 35 aasta jooksul, vaid sellest, et ta ei saanud kasutada ühel mürarikkal sportautode võidusõiduvõistlusel kõrvaklappe, kuna unustas need maha. Sellest tekkis tal vasaku kõrva trummikile kahjustus. Turnee kümnel järgneval kontserdil Põhja-Ameerikas ja kaheteistkümnel Euroopas asendas teda Guns N' Roses'i laulja Axl Rose.[6]

Ühes intervjuus andis Johnson seejärel mõista, et ta ei pruugi ansamblisse naasta, ning tegi üllatusliku ülesastumise 31. augustil 2017 rokkbändiga Muse, esitades loo "Back in Black".[7] 2019. aasta jaanuaris levisid teated, et on Johnson on tagasi AC/DC-s ning et ta töötab uue albumi kallal. Septembril 2020 postitas AC/DC sotsiaalmeediasse foto, kus oli näha, et uue albumi lindustusel osalesid tema, Angus Young, Cliff Williams, Phil Rudd ja Stevie Young.[8] 2020. aasta novembris andis AC/DC välja uue albumi "Power Up", kus solistiks on Brian Johnson. 7. oktoobril 2023. aastal naasis Johnson koos AC/DC-ga lavale Californias heavy metal muusika festivalil Power Trip, mis oli bändi esimene ülesastumine pärast 2016. aastat.[9]

Brian Johnson sportauto Jaguar roolis 2014. aastal

Varia

Johnson innukas sportautode võidusõidu huviline ning osaleb erinevate aastakäikude sportautode festivalidel ja ajaloolistes võistlussarjades eri paigus Ameerika Ühendriikides. 2006. aastal osales ta autode võidusõidu tõsielusarjas "The Race", mida kanti üle ka Ühendkuningriigis telekanalil Sky1. Ta võttis osa 29.–30. jaanuaril 2012 toimunud 24-tunnisest sportautode vastupidavusvõistlusest, mida peetakse igal aastal rahvusvahelisel Speedway võistlusrajal Daytona Beachis Floridas.[10] 2012. aastal võttis ta osa Inglismaal iga-aastasest Silverstone festivali Celebrity Challenge võistlusest, kus osalevad ajaloolised sportautod.

9. juulil 2014 omistas Northumbria ülikool Johnsonile muusikadoktori aukraadi, tunnustades tema märkimisväärset panust muusikatööstusesse.[11]

2017. aasta aprillis edastas Briti telekanal Sky Arts esimese osa telesarjast "Brian Johnson: A Life on the Road". See koosnes kuuest saatest, kus Johnson kohtus mitmete kuulsate muusikutega, et rääkida nende muusikalisest tegevusest ja karjäärist. Osalesid Roger Daltrey (The Who), Lars Ulrich (Metallica), Nick Mason (Pink Floyd), Sting (The Police), Joe Elliott (Def Leppard) ja Robert Plant (Led Zeppelin).[12] Saate teise osa episoodides 2019. aastal kohtus ta intervjuudes Dolly Partoni, Billy Joeli, Mark Knopfleri (Dire Straits), Mick Fleetwoodi (Fleetwood Mac), Joe Walshi (James Gang, The Eagles) ja Paul Rodgersiga (Free, Bad Company).

Tema autobiograafia "Rockers ja Rollers" ilmus 2000. aastal ja memuaariraamat "The Lives of Brian" anti välja 25. oktoobril 2022.

Johnson on jalgpalliklubi Newcastle United FC tulihingeline poolehoidja ja ka sposor.[13]

Isiklikku

Johnson abiellus Caroliga 1968. aastal, neil on kaks tütart. Paar lahutas 1990. aastal. Praegu on Johnson abielus Brendaga ja elab Floridas Sarasota linnas.[14]

Viited

  1. ↑ Rockers and Rollers: An Automotive Autobiography pg. 107
  2. 1 2 Wall, Mick (2012). AC/DC: Hell Aint a Bad Place to Be. London: Orion Publishing group.
  3. ↑ AC/DC’s ‘Back In Black’ at 35: Classic Track-by-Track Album Review. Billboard. Archived from the original on February 19, 2017.
  4. ↑ Katie Wales (2006). Northern English: a cultural and social history. p.26. Cambridge University Press, 2006
  5. ↑ AC/DC's Johnson Opens Up About Cancer Scare. 1 February 2010.
  6. ↑ AC/DC Confirm Axl Rose Is New Lead Singer, Joining Band on Tour. RollingStone.com. Archived from the original on 17 April 2016.
  7. ↑ AC/DC's Brian Johnson Returns to Stage in Surprise Muse Cameo at Reading Fest. Rolling Stone. Archived from the original on 16 February 2018.
  8. ↑ AC/DC confirm comeback and return of Brian Johnson, Phil Rudd and Cliff Williams. NME. Retrieved 30 September 2020.
  9. ↑ Power Trip 2023: AC/DC rocks festival with first live show in seven years. The Desert Sun.
  10. ↑ 2012 Rolex 24 at Daytona results from Racing Reference. Racing-reference.info. 29 January 2012.
  11. ↑ AC/DC rock singer becomes Doctor of Music. Northumbria.ac.uk. 9 July 2014.
  12. ↑ Brian Johnson's A Life On The Road. Sky.com. Retrieved 13 January 2018.
  13. ↑ Forget Ashley! AC/DC frontman Brian Johnson almost bought Newcastle! Tribal football. Retrieved 13 September 2015.
  14. ↑ At Home with AC/DC's Brian Johnson. SPIN. Retrieved 24 September 2019.

Välislingid


allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Brian_Johnson