Artur Tiganik (sündinud 13. jaanuaril 1971 Loksal) on Eesti erusõjaväelane.

Haridus

Teenistuskäik

2005. aastal osales Tiganik Afganistanis välisoperatsioonil.[2]

Rühmaülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis1992–1993
Kompaniiülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis1993–1994
Julgeoleku jaoskonna ülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis1994–1995
Staabiülem Kalevi üksik-jalaväepataljonis1995–1996
Kalevi üksik-jalaväepataljoni ülem1996–2000
Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna
juhtimisjaoskonna juhtimissektsioon, vanemstaabiohvitser		2000–2001
Scoutspataljoni ülem2001–2004
1. jalaväebrigaadi ülem2004–2009
Maaväe staabi ülem2009–2012
Maaväe ülem2012–2014
Kaitseväe juhataja asetäitja2014–2016
Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa Ülemjuhatuse (SHAPE) juures[3]2016

Auastmed

ÕlakAuasteKuupäev
Nooremleitnant1992
Leitnant21. juuni 1993
Kapten19. veebruar 1996
Major18. juuni 1999
Kolonelleitnant12. juuni 2003
Kolonel16. juuni 2008
Brigaadikindral5. veebruar 2015

Tegevus poliitikas

Pärast kolme kümnendit relvajõududes arvati ta 2022. aasta augustis kaitseväe juhataja otsusel reservi.

Nagu mõned teisedki endised Eesti ohvitserid, sisenes ka Tiganik hiljem poliitikasse. Artur Tiganik on alates 2022. aastast erakond Isamaa liige. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 248 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris 2025. aasta valimistel Saue vallas, kogus 205 häält ning osutus valituks.[4]

Tunnustus

Isiklikku

Ta on abielus ning tal on üks tütar. Lisaks emakeelele räägib ta ka inglise ja eesti keelt. Tema hobide hulka kuuluvad jäähoki, rulluisutamine ja mootorrattasõit.

Viited

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Tiganik