◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1953 |
1954 |
1955 |
1956 |
1957
| 1958
| 1959
| 1960
| 1961
| ►
| ►►
1957. aasta (MCMLVII) oli 20. sajandi 57. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- 1. jaanuar – Saarimaa, endine Prantsusmaa protektoraat alates Teisest maailmasõjast, liideti uuesti Lääne-Saksamaaga.
- 10. jaanuar – Harold MacMillan sai Suurbritannia peaministriks.
- 22. jaanuar – Iisrael viis oma väed Siinai poolsaarelt välja.
Veebruar
Märts
- 1. märts – U Nu sai Birma peaministriks.
- 3. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Net als toen".
- 6. märts – Kaks endist Briti kolooniat, Kullarannik ja Togoland, moodustasid Ghana riigi.
- 8. märts – Egiptus avas uuesti Suessi kanali.
- 14. märts – Indoneesia president kuulutas riigis välja sõjaseisukorra.
- 15. märts – Kalvolas toimunud Soome rahuaja tõsisemas rongiõnnetuses hukkus 26 inimest.
- 17. märts – Filipiinidel Cebu saarel toimunud lennuõnnetuses hukkus riigi president Ramon Magsaysay ja veel 24 inimest.
- 25. märts – Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik sõlmisid Roomas Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu.
Aprill
- ...
Mai
- ...
Juuni
- 27. juuni – Orkaan Audrey maabus USA-s Texase ja Louisiana piiri lähedale, hukkus üle 400 inimese.
Juuli
- 6. juuli – John Lennon ja Paul McCartney kohtusid üksteisega esmakordselt Liverpoolis toimunud kirikupeol, kus Lennon esines oma ansambliga The Quarrymen.
- 25. juuli – Tuneesia iseseisvus Prantsuse võimu alt.
- 29. juuli – asutati Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur.
August
- 1. august – Karl Ristikivi hakkas viimast korda päevaraamatut pidama, mida pidas 1968. aastani
- 31. august – Malaia Föderatsioon saavutas Suurbritanniast iseseisvuse.
September
- 4. september – Little Rock Nine: USA Arkansase osariigi kuberner Orval Faubus saatis Arkansase Rahvuskaardi Little Rocki keskkooli juurde, et takistada üheksat afroameerika õpilast kooli sisenemast.
- 16. september – Tai peaminister Plaek Phibunsongkhram kõrvaldati riigipöörde käigus võimult ning võimu haaras feldmarssal Sarit Thanarat.
- 19. september – USA viis Nevada kõrbes läbi esimese maa-aluse tuumakatsetuse.
- 21. september – Norra kuningas Haakon VII suri, troonile tõusis tema poeg Olav V.
- 22. september – François Duvalier valiti Haiti presidendiks.
- 26. september – Toimus Leonard Bernsteini muusikali "West Side'i lugu" ("West Side Story") esmaettekanne.
- 29. september – Kõštõmi plahvatus: Ida-Uuralites Tšeljabinsk-40-s plahvatas keemiakombinaadis Majak radioaktiivsete jäätmete hoidla. Radioaktiivselt saastati 300–350 km pikkune ja kümmekonna kilomeetri laiune ala kogupindalaga üle 800 km².
Oktoober
- 4. oktoober – Nõukogude Liit sai esimeseks kosmoseriigiks, kui saatis Maa orbiidile satelliidi Sputnik 1.
- 10. oktoober – Inglismaal Windscale'i tuumaelektrijaamas toimunud tulekahju tõttu vabanes atmosfääri suures koguses radioaktiivset ainet.
- 14. oktoober – Pärast kolm päeva kestnud tugevat vihmasadu tõusis Turia jõgi Hispaanias üle kallaste ja tekitas Valencias üleujutusi, mille tagajärjel hukkus vähemalt 81 inimest.
November
- 3. november – Nõukogude Liidus startis teine Maa tehiskaaslane Sputnik 2, mille pardal oli koer Laika.
- 8. november – San Franciscost Hawaiile teel olnud reisilennuk Boeing 377 Stratocruiser kukkus Vaiksesse ookeani. Hukkusid kõik pardal viibinud 44 inimest. Õnnetuse põhjus on jäänud siiani selgusetuks.
Detsember
- 5. detsember – Indoneesiast pagendati kõik Hollandi kodanikud.
- 6. detsember – Mõni hetk pärast starti plahvatas kanderakett, mis pidi saatma USA esimese satelliidi Vanguard TV3 Maa orbiidile.
- 20. detsember – Euroopa Aatomienergiaagentuur (Nuclear Energy Agency) alustas tegevust.
- 20. detsember – Elvis Presley sai sõjaväekutse.
Sündmused Eestis
Jaanuar
- Hakkas ilmuma sari "Loomingu Raamatukogu".[1]
- 30. jaanuar – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Johan Kõpp nimetatakse peapiiskopiks.
Veebruar
- 12.–13. veebruar – Eesti NSV Ülemkohtus toimus kohtuprotsess Eesti Noorte Maleva liikmete üle. Jaan Isotamme karistati seitsme-, Voldemar Kohvi kuue- ja Enn Tartot kolmeaastase vabadusekaotusega. Teiste karistused olid väiksemad.
Märts
Aprill
Mai
- 22. mai – asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.[1]
- 22. mai – avati Tallinna Moemaja.[1]
Juuni
- 7. juuni – moodustati Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu.[1]
- 7. juuni – võeti vastu Eesti NSV looduskaitseseadus, mis oli esimene omataoline NSV Liidus.
Juuli
August
- 22. august – Eesti NSV Ülemkohus mõistis Uudo Halliku kolmeks ja Ülo Riba seitsmeks aastaks vangi, süüdistatuna kuulumises salajasse vastupanuorganisatsiooni.
September
Oktoober
- 16.–23. oktoober – Ülenurmel toimusid esimesed Eesti NSV meistrivõistlused langevarjuhüpetes, osalesid 30 meest ja 4 naist, kohal oli ka õhupall ДАГ-1. Võitsid Milvi Saar ja Raimond Rood.
November
- 13. november – Rootsis hakkas ilmuma Välis-Eesti kultuuriajakiri Mana.[1]
Detsember
- ...
- Loodi Viidumäe looduskaitseala Saaremaal.
- Abja-Paluojal valmis Arnold Matteuse projekteeritud kultuurimaja.
- Sel aastal said eesti kunstnikud esimest korda pärast sõda eksponeerida oma teoseid välismaal: Berliinis, Londonis ja Prahas.[1]
- Sel aastal laienes eestlaste kirjavahetus oma välismaal elavate sõprade ja sugulastega.[1]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1957
- 6. jaanuar – Michael Foale, Suurbritannia-USA astrofüüsik ja astronaut
- 12. jaanuar – John Lasseter, USA filmilavastaja, produtsent, stsenarist ja animaator
- 21. jaanuar – Geena Davis, ameerika näitleja
- 22. jaanuar – Mike Bossy, Kanada jäähokimängija
- 23. jaanuar – Caroline, Monaco printsess
- 24. jaanuar – Mark Eaton, USA korvpallur
- 27. veebruar – Danny Antonucci, Itaalia-Kanada animaator, lavastaja ja produtsent
- 10. märts – Osama bin Laden, araabia terrorist
- 18. märts – Jüri Toit, Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor
- 20. märts – Spike Lee, USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist
- 23. märts – Amanda Plummer, USA näitleja
- 2. aprill – Caroline Dean, briti taimeteadlane
- 4. aprill – Aki Kaurismäki, soome filmirežissöör
- 5. aprill – Jaan Ross, eesti muusikateadlane
- 6. aprill – Robert Sapolsky, USA akadeemik, neuroteadlane ja primatoloog
- 10. aprill – Ülle Kaljuste, eesti näitleja
- 12. aprill – Ain Roost, Endla teatri direktor
- 12. aprill – Vince Gill, USA laulja
- 15. aprill – Evelyn Ashford, USA kergejõustiklane
- 17. aprill – Afrika Bambaataa, USA DJ, räppar ja muusikaprodutsent
- 22. aprill – Donald Tusk, Poola peaminister
- 23. aprill – Patrik Ouředník, tšehhi kirjanik ja tõlkija
- 27. aprill – Andres Lepik, eesti näitleja ja lavastaja
- 29. aprill – Daniel Day-Lewis, Suurbritannia filminäitleja
- 10. mai – Sid Vicious, inglise muusik
- 16. mai – Joan Benoit, USA maratonijooksja
- 17. mai – Peter Høeg, taani kirjanik
- 27. mai – Siouxsie Sioux, inglise laulja
- 7. juuni – Fred Vargas, prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik
- 16. juuni – Aleksandra Marinina, vene kirjanik
- 19. juuni – Anna Lindh, Rootsi poliitik
- 23. juuni – Frances McDormand, USA näitleja
- 4. juuli – Rein Lang, eesti meediaärimees ja poliitik
- 21. juuli – Sulev Keedus, eesti filmilavastaja
- 9. august – Melanie Griffith, USA filminäitleja
- 19. august – Márta Sebestyén, ungari laulja
- 25. august – Simon McBurney, inglise näitleja, näitekirjanik ja teatrilavastaja
- 26. august – Dr. Alban, Rootsi muusik
- 28. august – Ai Weiwei, hiina kunstnik, skulptor ja inimõiguslane
- 28. august – Daniel Stern, USA näitleja
- 1. september – Gloria Estefan, Kuuba päritolu USA laulja
- 2. september – Steve Porcaro, USA muusik
- 7. september – Marju Länik, Eesti laulja
- 7. september – Jaan Toots, Eesti ettevõtja
- 12. september – Rachel Ward, inglise näitleja
- 22. september – Nick Cave, Austraalia laulja
- 25. september – Michael Madsen, USA näitleja
- 7. oktoober – Michael W. Smith, USA muusik
- 21. oktoober – Steve Lukather, USA muusik
- 23. oktoober – Paul Kagame, Rwanda president
- 8. november – Hardi Volmer, eesti filmilavastaja, kunstnik ja poplaulja
- 1. november – Lyle Lovett, USA laulja
- 3. november – Dolph Lundgren, Rootsi-USA näitleja ja filmitegija
- 21. november – Toomas Haldma, eesti majandusküberneetik
- 21. november – Tiina Rebane, eesti tantsija
- 21. november – Paavo Russak, eesti korvpallur ja treener
- 26. november – Matthias Reim, saksa laulja
- 29. november – Jean-Philippe Toussaint, Belgia kirjanik ja filmilavastaja
- 29. november – Jennifer Batten, USA kitarrist
- 6. detsember – Andrew Cuomo, USA jurist ja poliitik
- 9. detsember – Donny Osmond, USA laulja, näitleja ja telesaatejuht
- 13. detsember – Steve Buscemi, USA näitleja
- 15. detsember – Tõnu Raadik, eesti viiuldaja
- 19. detsember – Kevin McHale, USA korvpallur
- 20. detsember – Billy Bragg, inglise laulja ja laulukirjutaja
- 24. detsember – Ḩāmid Karzay, Afganistani poliitik
- 25. detsember – Shane MacGowan, iiri muusik
- 29. detsember – Toivo Maimets, Eesti bioloog ja poliitik
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1957
- 7. jaanuar – Jože Plečnik, sloveenia arhitekt
- 8. jaanuar – Josef Skupa, tšehhi nukunäitleja
- 14. jaanuar – Humphrey Bogart, USA näitleja
- 16. jaanuar – Arturo Toscanini, itaalia dirigent
- 18. jaanuar – Tomitarō Makino, Jaapani botaanik
- 26. jaanuar – Mamoru Shigemitsu, Jaapani diplomaat ja poliitik
- 4. veebruar – Jenny Weleminsky, Austria esperantist ja tõlkija
- 8. veebruar – John von Neumann, Ungari-USA matemaatik ja füüsik
- 9. veebruar – Miklós Horthy, Ungari riigimees
- 10. veebruar – Laura Ingalls Wilder, USA kirjanik
- 11. veebruar – Gwen Raverat, inglise graveerija
- 18. veebruar – Henry Norris Russell, USA astronoom
- 18. veebruar – Dedan Kimathi, Keenia vabadusvõitleja
- 19. veebruar – Maurice Garin. Itaalia-Prantsuse jalgrattur
- 16. märts – Constantin Brancusi, rumeenia skulptor
- 17. märts – Ramon Magsaysay, Filipiinide president
- 26. märts – Max Ophüls, saksa-prantsuse filmilavastaja ja stsenarist
- 28. märts – Christopher Morley, USA ajakirjanik ja kirjanik
- 11. aprill – Freeman Wills Crofts, inglise kirjanik
- 16. aprill – Johnny Torrio, Itaalia-USA gängster
- 2. mai – Joseph McCarthy, USA poliitik
- 7. mai – Arnold van Gennep, Hollandi-Saksa-Prantsuse etnograaf ja folklorist
- 7. mai – Wilhelm Filchner, saksa sõjaväelane, teadlane ja maadeuurija
- 12. mai – Alfonso de Portago, Hispaania aristokraat, Vormel 1 piloot ja bobisõitja
- 1. juuni – Luisa Casati, Itaalia seltskonnadaam
- 12. juuni – Jimmy Dorsey, USA džässmuusik
- 17. juuni – Dorothy Richardson, Briti kirjanik ja ajakirjanik
- 24. juuni – František Kupka, tšehhi kunstnik
- 26. juuni – Malcolm Lowry, inglise luuletaja ja proosakirjanik
- 30. juuni – Ervin Saar, eesti metsavend
- 30. juuni – Viktor Olde, eesti metsavend
- 15. juuli – James M. Cox, USA ettevõtja ja poliitik
- 26. juuli – Carlos Castillo Armas, Guatemala sõjaväelane ja poliitik
- 7. august – Oliver Hardy, USA näitleja
- 16. august – Irving Langmuir, USA keemik, füüsik ja insener
- 20. august – Edward Evans, Briti sõjaväelane ja polaaruurija
- 21. august – Mait Metsanurk (Eduard Hubel), eesti prosaist, näitekirjanik ja kriitik
- 25. august – Leo Perutz, Austria kirjanik ja matemaatik
- 2. september – Lydia Aadre, eesti ooperilaulja
- 16. september – Qi Baishi, hiina kunstnik
- 20. september – Jean Sibelius, soome helilooja
- 21. september – Haakon VII, Norra kuningas
- 8. oktoober – Anna Altleis, eesti näitleja
- 19. oktoober – V. Gordon Childe, Austraalia arheoloog
- 21. oktoober – Laureà Barrau i Buñol, katalaani päritolu Hispaania maalikunstnik
- 24. oktoober – Christian Dior, prantsuse moedisainer
- 26. oktoober – Níkos Kazantzákis, kreeka kirjanik
- 29. oktoober – Louis B. Mayer, Kanada-USA filmiprodutsent
- 2. november – Ted Meredith, USA kergejõustiklane
- 7. november – Hasui Kawase, Jaapani kunstnik
- 21. november – Francis Burton Harrison, Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane
- 29. november – Erich Wolfgang Korngold, Austria helilooja ja dirigent
- 9. detsember – Albert Kosenkranius, eesti metsavend
- 17. detsember – Dorothy L. Sayers, inglise kirjanik ja tõlkija
- 19. detsember – John Van Druten, inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja
- 24. detsember – Shūmei Ōkawa, Jaapani natsionalist ja kirjanik