1890. aasta (MDCCCXC) oli 19. sajandi 90. aasta.

• 25. veebruar (vkj 13. veebruar) – kaotati Saaremaa ja Tallinna konsistoorium.^[1]
• 29. aprill (vkj 17. aprill) – Venemaa keiser kinnitas Riiginõukogu otsuse "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna tütarlaste õppeasutustes".^[1]
• 6. mai (vkj 24. aprill) – seadus gümnaasiumide 30. juuni 1871. aasta põhimääruse ja koosseisude rakendamisest Tartu õpperingkondade gümnaasiumides^[1]. Selle alusel korraldati kõigepealt ümber Tallinna ja Tartu vastavad õppeasutused.^[1] 13. augustil sai Tallinna Kubermangugümnaasiumist Nikolai I Gümnaasium.^[1]
• Eesti alal paiknevates suurtööstusettevõtetes (vähemalt 16 töölist) töötas 13 000 töölist.^[1] Nendest töölistest 71% töötas tekstiili-, 11% metalli- ja masinaehitustööstuses.^[1]

• 6. august – Ameerika Ühendriikides kasutati elukaaslase kirvega tapnud William Kemmleri hukkamiseks esimest korda ajaloos elektritooli.
• 4. november – Londonis avati ametlikult esimene elektriline metroo.

• 2. jaanuar – Henrik Visnapuu, eesti luuletaja ja proosakirjanik
• 19. jaanuar – Elmer Niklander, Soome kergejõustiklane
• 19. jaanuar – Theodor Petai, eesti pedagoog ja ühiskonnategelane Võrumaal
• 2. veebruar – Charles Correll, USA näitleja
• 10. veebruar – Boriss Pasternak, vene kirjanik
• 7. märts – Juhan Kelk, Eesti sõjaväelane
• 6. aprill – Anton Fokker, Hollandi lennukikonstruktor
• 18. aprill – Marius Fabre, prantsuse kabetaja
• 24. mai – Ferdinand Gustav Adoff, eesti ehitusinsener
• 31. mai – Aleksander Rosenvald, Eesti sõjaväelane
• 16. juuni – Stan Laurel (Arthur Stanley Jefferson), inglise koomik
• 15. september – Agatha Christie, inglise kirjanik
• 15. september – Frank Martin, Šveitsi helilooja
• 14. oktoober – Dwight Eisenhower, USA 34. president, 1953–1961
• 22. november – Lazar Lissitski, juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt
• 31. detsember – Aleksander Alver, eesti vaimulik

• 13. juuli – Johann Voldemar Jannsen
• 19. jaanuar – Georg, Schwarzburg-Rudolstadti vürst