Benito Mussolini sündis sepa perre Põhja-Itaalias. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetajaametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (1910–1911) sai temast ajakirjanik ja hiljem toimetaja sotsialistide ajalehes L'Avanti ('edasi').

Mussolini pooldas Itaalia astumist maailmasõtta Antandi poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti oktoobris 1914 Itaalia sotsialistide parteist välja ja oli kuni sõja lõpuni Antandi valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fašistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega".

 Pikemalt artiklis Itaalia kuningriik (1861–1946)#Fašism (1922–1943)

Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ja kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31. oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifašistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile.

 Pikemalt artiklis Teine Itaalia-Etioopia sõda

Saksamaal võimule tulnud Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteediga vallutas Mussolini juhitav Itaalia 1935.–1936. aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia.

Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta (1922-1943). 1943. aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini Operatsioon Tamme käigus, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aasta 28. aprillil lasti Mussolini Como järve äärses Giulino külas maha. Tema, ta armukese, endise kommunistliku poliitiku Nicola Bombacci, ministri Alessandro Pavolini ja tunnustatud fašistliku poliitiku Achille Starace'i laipu näidati avalikult Milano rahva ees Plaza Loretos.

• "Il mio diario di guerra 1915-1917" - 1923 (eesti k. 'minu päevik sõjast 1915-1917');^[2][3]
• "Il trentino, veduto da un socialista; note e notizie" - 1911 (eesti k. 'Trentino sotsialisti nägemuses; märkmeid ja uudiseid');^[4][5]
• "L'amante del cardinale. Claudia Particella" - 1910 (eesti k. 'Kardinali armuke. Claudia Particella');^[6]
• "La dottrina del fascismo" - 1932 (eesti k. 'Fašismi doktriin');^[7]
• "La filosofia della forza" - 1909 (eesti k. 'Jõu filosoofia');^[8][9]
• "Parlo con Bruno" - 1942 (eesti k. 'Räägin Brunoga');^[10][11]
• "Pensieri pontini e sardi" - 1943 (eesti k. 'Mõtisklusi Pontiinidelt ja Sardiiniast');^[12][13]
• "Scritti trentini" (eesti k. 'Kirjutusi trentinost');^[14][15]
• "Storia Di Un Anno. (Il Tempo Del Bastone e Della Carota)" - 1944 (eesti k. 'Ühe aasta lugu');^[16][17]

• "Minu elulugu". Ingl. keelest tõlkinud Leopold Julius Kenn. Sari Marseljeesist internatsionaalini. Loodus, Tartu / Tallinn 1939, 244 lk.

„Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele. Ma ei süüdista kedagi, ma ei laida kedagi peale iseenda. Ma isiklikult olen vastutav nii asjakäigu eest, mis on hästi tehtud ning millest maailmal pole võimalik lahti ütelda, samuti kui ka mu nõrkuste ning mu laostumise eest.^[18]“