Uruk (sumeri keeles Unug, akadi keeles Uruk) oli muistne linnriik Mesopotaamia lõunaosas, tänapäeva Iraagis. Seda peetakse üheks maailma varasemaks linnaks ning üheks tähtsamaks keskuseks Sumeri tsivilisatsiooni kujunemisel.
Linn saavutas oma suurima mõjuvõimu nn Uruki perioodil (u 4000–3100 eKr), mil tekkisid paljud varase linnatsivilisatsiooni tunnused, sealhulgas monumentaalne arhitektuur, haldussüsteem ning kirjasüsteemi varased vormid.[1]
Uruk oli oma kõrgajal tõenäoliselt maailma suurim linn, mille elanikkond võis ulatuda 50 000–80 000 inimeseni ning pindala umbes 6 km².[2]
Asukoht
Uruk asus Eufrati jõe lähedal viljakal tasandikul Lõuna-Mesopotaamias. Piirkond võimaldas arendada ulatuslikku niisutuspõllumajandust ning kasutada jõetransporti.[3]
Tänapäeval asub linna arheoloogiline ala, Warka, Iraagis. See paikneb umbes 225 km Bagdadist lõuna-kagu suunas.
Ajalugu
Varane asustus
Uruki ala oli asustatud juba Ubaidi perioodil (u 5000–4100 eKr), mil piirkonnas eksisteerisid väikesed põllumajanduskülad. Aja jooksul kasvasid need asulad suuremaks keskuseks.
Arheoloogilised uuringud viitavad sellele, et kaks varasemat asulat – Unug ja Kullaba – ühinesid, moodustades hilisema Uruki linna.[4]
Uruki periood
Uruki periood (u 4000–3100 eKr) on saanud nime just selle linna järgi. Sellel ajajärgul toimusid Mesopotaamias olulised ühiskondlikud muutused:
- linnade kiire kasv
- tööjaotuse suurenemine
- riikliku halduse kujunemine
- varajase kirjasüsteemi teke
Uruki linn laienes kiiresti ning selle pindala ulatus mitme ruutkilomeetrini. Linn oli ümbritsetud müüridega ning selle sees paiknesid templid, haldushooned ja elamupiirkonnad.[5]
Varadünastiline periood
Varadünastilisel perioodil (u 2900–2350 eKr) oli Uruk üks tähtsamaid linnriike Sumeris.
Sumeri kuningate nimekiri mainib mitmeid Uruki valitsejaid, sealhulgas legendaarset kuningat Gilgameši. Tema nimega seostatakse linna müüride ehitamist ning ta on ka muistse kirjandusteose Gilgameši eepos peategelane.[6]
Hilisem ajalugu
Uruki poliitiline tähtsus vähenes järk-järgult, kui teised Mesopotaamia linnad, näiteks Ur, Lagaš ja hiljem Babüloonia, said piirkonnas juhtivaks.
Sellest hoolimata jäi Uruk oluliseks religioosseks keskuseks veel sajanditeks. Linn oli asustatud ka Seleukiidide ja Partia perioodil ning püsis templikeskusena kuni umbes 7. sajandini pKr.[7]
Linn ja arhitektuur
Uruk oli üks esimesi linnu maailmas, kus rajati monumentaalseid templeid ja suuri avalikke hooneid.
Eanna templikompleks
Eanna piirkond oli pühendatud jumalanna Inannale (hiljem tuntud ka kui Ištar). Selles kompleksis oli templeid, hoove ja haldushooneid.[8]
Anu tempel
Teine oluline religioosne keskus oli Anu tempel, mis oli pühendatud taevajumal Anule. Tempel paiknes kõrgel terrassil, mida peetakse üheks varaseks tsikuraati eelkäijaks.
Majandus ja ühiskond
Uruki majandus põhines peamiselt:
- niisutuspõllumajandusel
- käsitööl
- kaubandusel
Linna ümber rajati ulatuslik kanalite süsteem, mis võimaldas niisutada põlde ja transportida kaupu.[9]
Uruki ühiskond oli hierarhiline ning templid mängisid majanduses keskset rolli, kontrollides suuri maa-alasid, tööjõudu ja tootmist.
Kirjutamise teke
Urukis tekkisid esimesed teadaolevad kirjasüsteemi vormid umbes 3300 eKr. Varased savitahvlid sisaldasid peamiselt majanduslikke ja administratiivseid andmeid, näiteks loendeid kaupade ja tööjõu kohta.[10]
Aja jooksul arenesid need märgid kiilkirjaks, mis sai Mesopotaamia peamiseks kirjasüsteemiks järgmisteks aastatuhandeteks.
Arheoloogilised uuringud
Uruki arheoloogilisi väljakaevamisi alustati 19. sajandi lõpus. Suurimad uuringud toimusid 20. sajandi alguses Saksa arheoloogide juhtimisel.
Väljakaevamised on paljastanud templikomplekse, linnamüüre, elamukvartaleid ja tuhandeid savitahvleid, mis annavad väärtuslikku teavet varajaste linnade tekkimise ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni arengu kohta.
Vaata ka
Viited
- ↑ Crawford, Harriet (2004). Sumer and the Sumerians. Cambridge University Press. Lk 28–35.
- ↑ Algaze, Guillermo (2005). The Uruk World System. University of Chicago Press. Lk 12–18.
- ↑ Pollock, Susan (1999). Ancient Mesopotamia: The Eden that Never Was. Cambridge University Press. Lk 55–60.
- ↑ Nissen, Hans J. (1988). The Early History of the Ancient Near East. University of Chicago Press. Lk 45–48.
- ↑ Algaze, Guillermo (2005). The Uruk World System. University of Chicago Press. Lk 25–32.
- ↑ Crawford, Harriet (2004). Sumer and the Sumerians. Cambridge University Press. Lk 64–70.
- ↑ Beaulieu, Paul-Alain (2003). The Pantheon of Uruk During the Neo-Babylonian Period. Brill. Lk 10–15.
- ↑ Pollock, Susan (1999). Ancient Mesopotamia: The Eden that Never Was. Cambridge University Press. Lk 92–95.
- ↑ Algaze, Guillermo (2005). The Uruk World System. University of Chicago Press. Lk 50–55.
- ↑ Nissen, Hans J. (1988). The Early History of the Ancient Near East. University of Chicago Press. Lk 80–84.
Kirjandus
- Algaze, Guillermo (2005). The Uruk World System. University of Chicago Press.
- Beaulieu, Paul-Alain (2003). The Pantheon of Uruk During the Neo-Babylonian Period. Brill.
- Crawford, Harriet (2004). Sumer and the Sumerians. Cambridge University Press.
- Nissen, Hans J. (1988). The Early History of the Ancient Near East. University of Chicago Press.
- Pollock, Susan (1999). Ancient Mesopotamia: The Eden that Never Was. Cambridge University Press.
Välislingid
- "Uruk". Encyclopaedia Britannica.