Eistvere mõis (saksa keeles Eigstfer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva maakonna Järva valda.

Eistvere mõisa on esmamainitud 1560. aastal.^[1]

1791. aastal pantis Zöge von Mannteuffel, Eistvere mõisa 30 aastaks von zur Mühlenitele: Pornuse mõisnik Kaspar von zur Mühlenile (1763–1817)^[2], kes loovutas Eistvere mõisa pandiõiguse Bernhard Heinrich von zur Mühlenile (1751–1826), kelle nimele mõis kinnistati 1808. aastal. 1828. aastal pärisid mõisa, Bernhard Heinrich von zur Mühleni pärijate kokkuleppel, tema poja Hermann von zur Mühleni (1781–1827) pärijad ja 1842. aastal pärijate kokkuleppel läks Eistvere mõis tema poja Justus Johan von zur Mühleni (1814–1847) omandisse.

1852. aastal läks Eistvere mõis testamendita pärimise korras Justus von zur Mühleni laste Hugo Oskari ja Elisabeth Caroline Mathilde ühisomandisse ning 1879. aastal, Hugo Oskar von zur Mühleni surma järel läks Eistvere mõis tema õe Elisabeth Caroline Mathilde von zur Mühleni (1841–1915) ainuomandisse.

1889. aastal müüs Elisabeth Caroline Mathilde von zur Mühlen, Eistvere mõisa Marie von Rummelile (sünd von Briskorn), kuid 1896. aastal omandas mõisa, Võisiku mõisnik Leo August Gerhard von Zur Mühlen (1854–1942).

Mõisa viimane omanik oli 1912. aastast, kuni 1919. aasta võõrandamiseni maareformiga Viktor von zur Mühlen^[3] (1879–1950), kes oli ka aastatel 1920–1939 põllupidaja, majandustegelane ja poliitik, Eistvere mõisas.^[viide?] Mõisate riigistamisel anti Victor von zur Mühlenile rohkem maad, kuna tal oli hea tõukari. Viktor von zur Mühlen lahkus aastal 1939 Saksamaale. Eestist lahkudes kinkis ta Eistvere mõisast haridusministeeriumile märkimisväärse kogu mitmesuguseid väärtuslikke kunstiesemeid ja raamatuid^[4]: 16.-17. sajandist pärit Veneetsia peegel, rokokoo stiilis kroonlühter, seitse maali, nende seas üks Wilhelm von Kügelgeni teos, portreed Vene valitsejatest: Katariina I, Peeter I, Paul I ning raamatud 18. sajandist^[5]. Victor Moritz Karl von zur Mühleni abikaasa, krahvinna Hermine Isabella Maria Folliot de Crenneville-Poute on oma mälestusteraamatus "Lõpp ja algus" (1929), mis on tõlgitud eesti keelde, kirjeldanud muuhulgas elu Eestis Elistvere mõisas^[6].

18. sajandi lõpul rajati ühekorruseline poolkelpkatusega varaklassitsistlik härrastemaja. Hoone fassaadi kaunistas kolme akna laiune pealeehitis^[5].

Mõisakeskust läbis Navesti jõgi, mis on mõisahoone juures paisutatud tehisjärveks (Eistvere järv).

Tänapäeval on mõisa peahoonest järel vaid müürid, hoonet kasutati kolhoositööliste elamuna. Eistvere mõisa peahoone hävis 1963. aastal remontimata katuse tõttu.

Mõisa park, mis on võssa kasvanud, hõlmab umbes 6 hektarit, pargi regulaarne osa on rajatud 19. sajandi I poolel, vabakujunduslik osa sama sajandi II poolel.

Mõisa esiväljaku külgedel asetsevad abihooned on säilinud ja MTÜ Eistvere Mõis^[7] on rekonstrueerinud mõisa ait-kuivati^[8] mitmeotstarbeliseks külastuskeskuseks^[9], millest veidi eemal aga on jahimeestele mõeldud puhkemajad.

• Eesti mõisate loend

• Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 198.

• Eistvere mõisast Eesti mõisaportaalis
• Eistvere mõis (Pilistvere khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
• Eistvere mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris

v r Pilistvere kihelkond
Kirik	Pilistvere kirik
Kirikumõis	Pilistvere pastoraat
Mõisad	Arussaare mõis • Eistvere mõis • Hermani mõis • Imavere mõis • Jalametsa mõis • Kabala mõis • Kõo mõis • Laimetsa mõis • Loopre mõis • Ollepa mõis • Võrevere mõis