Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Šveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (1700–1782).
Võrrand näeb välja järgmine:
kus:
- on geodeetiline kõrgus, mis iseloomustab vaadeldavas voolu ristlõikes oleva vedeliku potentsiaalset energiat, mis vedelikul on vabalt valitud horisontaaltasandi suhtes. Iseloomustab tööd, mis on vajalik vedelikumassi tõstmiseks valitud tasandile. (Hüdroelektrijaamade turbiinid).
- on piesomeetriline kõrgus, mis iseloomustab vedeliku rõhuenergiat (see on potentsiaalse energia liik). Nii palju tõuseb vedelikusammas piesomeetri torus, kui vedeliku rõhk on p.
- on kiiruskõrgus, mis iseloomustab vedeliku kineetilist energiat. Sellise kõrgusega vedelikusammas avaldab survet, mis on võrdne survega, mida avaldab kiirusega v voolav vedelik seinale, mis paikneb vedeliku voolamissuunaga risti.
