Arnold Luhaäär (20. november 1905 Mõisaküla – 19. jaanuar 1965 Tallinn) oli eesti tõstja, maadleja ja sporditegelane. Ta võitis 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdamis tõstmise raskekaalus hõbemedali ja 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis pronksmedali.^[1][2]

Luhaäär kuulus 1920. aastate lõpul ja 1930. aastatel maailma paremate raskekaalu tõstjate hulka. Lisaks olümpiamedalitele võitis ta 1933. aasta Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali ja 1938. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Ta tuli kaheksa korda Eesti meistriks tõstmises ja ühe korra Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluses.^[1][2]

Arnold Luhaäär sündis 20. novembril 1905 Mõisakülas. Ta õppis Pärnu gümnaasiumis. Sportimist alustas ta 1919. aastal Mõisakülas ning jätkas hiljem Pärnus.^[1][2]

Luhaäär oli seotud Pärnu spordieluga ja kuulus nooruses spordiseltsi Vaprus ringkonda. Pärnu JK Vapruse ajalookäsitluses nimetatakse teda Vapruse asutajate seas; sama allikas märgib, et Luhaäär alustas Vapruses, kuid siirdus hiljem Pärnu Tervisesse.^[3] Pärnumaa spordiajaloo ülevaade nimetab teda samuti Vapruse asutajate seas ning märgib tema hilisemat siirdumist Tervisesse.^[4]

1935. aastal avaldatud Eesti Spordilehe artiklis nimetati Luhaääre kujunemisel oluliseks Pärnu raskejõustikutreenerit Martin Tamme, kelle õpilasena Luhaäär tõusis maailma paremate tõstjate hulka.^[5]

Luhaäär suri 19. jaanuaril 1965 Tallinnas. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.^[6]

Luhaäär alustas tõstmisega 1919. aastal. Tema võistluskaal jäi karjääri jooksul vahemikku umbes 80–120 kg ning ta võistles peamiselt raskekaalus.^[1][2]

1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel võitis Luhaäär raskekaalus hõbemedali. Olympedia andmetel püstitasid Luhaäär ja Tšehhoslovakkia tõstja Jaroslav Skobla samal võistlusel maailmarekordi tõukamises, kuid kogusummas võitis sakslane Josef Straßberger.^[7]

1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel Luhaäär ei osalenud, sest Eesti ei saatnud majanduskriisi tõttu mängudele olümpiavõistkonda. Olympedia hinnangul võis ta sellega jääda ilma võimalusest võita kolmas olümpiamedal.^[2]

1936. aasta Berliini olümpiamängudel võitis Luhaäär raskekaalus pronksmedali. Tema pronksmedalivõitu kajastati Eestis laialt; Eesti Filmi Andmebaasis on säilinud ringvaatepala „Pronksmedali võitja Arnold Luhaäär”, mis käsitleb tema vastuvõttu pärast Berliini olümpiamänge.^[8]

Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitis Luhaäär 1933. aasta Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali ja 1938. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedali.^[1][2] 1937. aastal püstitas ta raskekaalu tõukamises maailmarekordi.^[2]

Luhaäär tuli Eesti meistriks tõstmises aastatel 1926, 1928, 1932, 1933, 1934, 1936, 1937 ja 1938. 1931. aastal tuli ta Eesti meistriks ka Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus.^[1][2]

Pärast võistluskarjääri tegutses Luhaäär spordiametniku ja tõstmiskohtunikuna. Aastatel 1935–1940 oli ta Eesti Tõsteliidu juhatuse liige ja peasekretär. Aastatel 1945–1950 kuulus ta Eesti NSV Tõstesektsiooni juhatusse. 1946–1948 oli ta Tallinna Spartaki esimees ning 1949–1952 Eesti NSV Tõstesektsiooni kohtunikekogu esimees.^[1][2]

Tema mälestuseks on korraldatud tõstevõistlusi. Mõisakülas on alates 1992. aastast peetud Arnold Luhaääre mälestusvõistlust.^[2]

2015. aastal andis Eesti Post välja Arnold Luhaääre 110. sünniaastapäevale pühendatud tervikasja.^[9]

• 1928. aasta suveolümpiamängud – hõbemedal tõstmise raskekaalus^[2]
• 1936. aasta suveolümpiamängud – pronksmedal tõstmise raskekaalus^[2]
• 1933 Euroopa meistrivõistlused – hõbemedal tõstmises^[1]
• 1938 maailmameistrivõistlused – pronksmedal tõstmises^[1]
• 1928 NSVL Rahvaste Spartakiaad – kuldmedal tõstmises
• Eesti meister tõstmises: 1926, 1928, 1932, 1933, 1934, 1936, 1937 ja 1938^[1]
• Eesti meister Kreeka-Rooma maadluses raskekaalus 1931^[1]

• Eesti olümpiamedalistide loend
• Eesti tõstjate loend
• Pärnu SS Vaprus
• Pärnu SS Tervis

• Biograafia ESBL-is
• Arnold Luhaäär veebisaidil Olympedia (inglise)
• Arnold Luhaääre haud Tallinna Metsakalmistul
• Eesti Posti tervikasi: Arnold Luhaäär 110 (2015)