Bartholomeos I ehk Bartolomeos I (kodanikunimega DimĂtrios ArchontĂłnis, kreeka keeles ÎÎ·ÎŒÎźÏÏÎčÎżÏ ÎÏÏÎżÎœÏÏΜηÏ; sĂŒndinud 29. veebruaril 1940 Gökçeada saarel Zeytinliköy kĂŒlas) on kreeka Ă”igeusu vaimulik, alates 1991. aastast Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.
2000., 2013. ja 2023. aastal kĂŒlastas ta Eestit.
Elulugu
Bartholomeos lĂ”petas algkooli sĂŒnnikohas ja seejĂ€rel keskkooli İstanbulis. 1961. aastal omandas ta teoloogiadiplomi Chalki teoloogiaseminaris (uuskreeka keeles ÎΔολογÎčÎșÎź ÎŁÏολΟ ΧΏλÎșηÏ TheologikĂ ScholĂ ChĂĄlkis) ning pĂŒhitseti 13. augustil 1961. aastal diakoniks.
Aastail 1961â1963 teenis ta TĂŒrgi kodanikuna aega TĂŒrgi sĂ”javĂ€es, saades leitnandi auastme.
Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi teadurina Ă”ppis Bartholomeos Roomas Oikumeenilises Idauuringute Instituudis, Bossey oikumeenilises instituudisÂ Ć veitsis ja MĂŒncheni ĂŒlikoolis, spetsialiseerudes kanoonilisele Ă”igusele.
1968. aastal kaitses ta Rooma Gregoriuse Ălikoolis doktorivĂ€itekirja “PĂŒhade kaanonite ja kanooniliste dekreetide kodifitseerimisest Ă”igeusu kirikus”.
1969. aastal sai temast Chalki teoloogiaseminari alldekaan. Seal pĂŒhitseti ta 19. oktoobril 1969 preestriks ja ĂŒlendati kuus kuud hiljem arhimandriidiks.
1972. aastal mÀÀrati arhimandriit Bartholomeos Konstantinoopoli patriarhi kantselei direktoriks. 1973. aastal valis Oikumeenilise Patriarhaadi PĂŒha Sinod ta ĂŒhehÀÀlselt Philadelphia metropoliidiks ning 1973. aasta jĂ”ulupĂŒhal pĂŒhitseti Bartholomeos patriarhlikus pĂŒha Georgiose katedraalis İstanbulis piiskopiks.
Alates 1974. aasta mĂ€rtsist on ta PĂŒha Sinodi liige ja 14. jaanuaril 1990 valiti ta ajaloolise linna Chalkedoni metropoliidiks.
2. novembril 1991 valis PĂŒha Sinod pĂ€rast patriarh Dimitrios I surma metropoliit Bartholomeose ĂŒhehÀÀlselt Konstantinoopoli ehk Uue Rooma peapiiskopiks ja oikumeeniliseks patriarhiks.
Tegevus
Ta on Idakirikute Kanoonilise Ăiguse Seltsi asutajaliige ja oli mitu aastat selle asepresident.
15 aastat oli ta Kirikute MaailmanÔukogu usu ja korra komitee liige, 8 aastat sellest asepresident. Bartholomeos osales kolmel Kirikute MaailmanÔukogu peaassambleel (neljandal Uppsalas 1968, kuuendal Vancouveris 1983 ja seitsmendal Canberras 1991). Seitsmendal assambleel valiti ta Kirikute MaailmanÔukogu Keskkomitee ja TÀitevkomitee liikmeks.
Patriarh Bartholomeos I on kĂ€inud ametlikul apostellikul visiidil Ăthose poolsaare mungavabariigis, Kreeta kirikus, Aleksandria patriarhaadis, Antiookia patriarhaadis, Jeruusalemma patriarhaadis, Moskva patriarhaadis, Belgradis, Bukarestis (kaks korda), Sofias, Thbilisis, Soome Ă”igeusu ja luteri kirikus, Etioopia ida-Ă”igeusu kirikus, Rootsi luteri kirikus, Vatikanis, Saksamaa katoliku ja evangeelses kirikus, Prantsusmaa katoliku kirikus ja oma oikumeenilise aujĂ€rje mitmes piiskopkonnas.
Bartholomeos I kutsus kokku kÔikide autokefaalsete ja autonoomsete kirikute peade erakorralised kohtumised İstanbulis 1992. aastal ja Påtmosel 1995. aastal.
Lisaks kutsus ta 1992. ja 1994. aastal kokku kÔikide Oikumeenilise Patriarhaadi hierarhide erikohtumised İstanbulis.
1994. aastal vÔttis ta vastu erikutse esinemiseks Euroopa Parlamendi presidendilt.
Tunnustus
Ta on Ateena Ălikooli, Moskva Teoloogia Akadeemia ja Bostoni PĂŒha Risti TeoloogiakolledĆŸi au-teoloogiadoktor ja Londoni City University, Kreeta ĂŒlikooli ja Egeuse Ălikooli (MytilĂni) keskkonnaosakonna aufilosoofiadoktor.
2000. aastal anti talle Maarjamaa Risti I klassi teenetemÀrk.[1]
2013. aastal pÀlvis ta Ukrainast Vabaduse ordeni.
Bartholomeos I on Kreeta Ăigeusu Akadeemia liige ja Viini Pro Oriente instituudi auliige.
Isiklikku
Bartholomeos I rÀÀgib vabalt kreeka, tĂŒrgi, itaalia, ladina, inglise, prantsuse ja saksa keelt.
Bartholomeos I on eriti huvitatud keskkonnakĂŒsimustest ning on algatanud mitmeid ettevĂ”tmisi looduse kaitseks.