Suure osa teise maailmasõja ajast kehtis Eestis Kesk-Euroopa aeg (GMT+1). Lisaks kasutasid sakslased veel ka suveaega, mis tähendas, et suvel oli Eesti ajavööndiks GMT+2.

Moskva aeg hakkas Eestis kehtima esimest korda seoses esimese Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal, kuid kaotati juba järgmisel aastal. Pärast seda kehtis see aastatel 1944–1989.

5. augusti sündmused Eestis:

1589 – Tallinna saabus Rootsi kuningas Johan III koos kuninganna Gunilla Bielke ja riiginõukogu delegatsiooniga ning ta pidas augustis-septembris läbirääkimisi oma poja, Poola kuninga ja Rootsi troonipärija Sigismundiga.

1879 – ilmus Adam Ainti ajalehe Tartu Eesti Seitung esimene number.

1902 – Tallinnas algasid 8. augustini kestnud keisripäevad Nikolai II osavõtul.

1917 – Peterburis toimus Põhja ringkonna eesti asunduste kongress.

1919 – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus.

1933 – Tartus algas protestiallkirjade kogumine miiniristlejate Lennuk ja Vambola müümise vastu.

1937 – Viimsi vallas hukkus ipriidiplahvatuses kolm last.

1940 – Nõukogude okupatsioon Eestis: Eestisse tagasi pöördumast keeldunud isikud kuulutati ülejooksikuteks ja nende tegevus kvalifitseeriti riigireetmiseks. Nende omakseid ähvardasid repressioonid.

1940 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aja asemel Moskva aeg.

1965 – NLKP keskkomitee ja NSVL ministrite nõukogu avaldas määruse, milles Balti liiduvabariikidel lubati säilitada 11-aastased üldhariduskoolid (Moskva oli 1964. aastal käskinud jätta 10-aastased koolid).

1993 – seoses 25. juulist 2. augustini kestnud Läänemaa jäägrikompanii allumatusest tekkinud konfliktiga (nn jäägrikriisiga) vabastati Hain Rebas kaitseministri ülesannetest.

1994 – Lääne-Euroopa liidu assamblee president Sir Dudley Smith ütles pressikonverentsil, et Eestil on samasugused õigused nagu Euroopa suurriikidel, ja Eestil lasub ka samasugune vastutus Euroopa turvalisuse eest.

1995 – rühm Eesti ohvitsere sõitis USAsse NATO õppustele Cooperative Nugget.

1995 – Tartus moodustati Rahvusliku Koonderakonna Isamaa noorteorganisatsioon Noor Isamaa.

Ja maailmas:

1578 – Al Kasr al Kebiri lahing: marokolased alistasid portugallased.

1600 – vandenõu Šotimaal: lord Gowrie ja tema vend vangistasid kuningas James VI, kuningas vabastati peagi.

1620 – Mayflower läks esimeste inglise asunikega teele Ameerikasse.

1693 – prantsuse munk Dom Perignon More mõtles välja šampanja.

1716 – Savoia prints Eugene lõi Peterwardeinis türklasi.

1772 – Poola esimene jagamine.

1789 – läänide süsteemi kaotamine Prantsusmaal.

1824 – Kosi lahing türklaste ja kreeklaste vahel.

1850 – Austraalia valitsuse akt kinnitas esindusvalitsused Lõuna-Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesist eraldatud Victorias.

1858 – valmis esimene transatlantiline telegraafikaabel.

1858 – New Yorgi sadamas pandi paika Vabaduse samba nurgakivi.

1902 – avati Greenwichi jalakäijate tunnel, mis asus Thamesi jõe põhjas.

1914 – Esimene maailmasõda: Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa olid alates keskööst ametlikult sõjas.

1940 – Nõukogude Liit liidendas Läti.

1943 – Teine maailmasõda: liitlasväed said pärast Catania hõivamist Sitsiilia väina oma võimu alla.

1949 – USA lõpetas abi andmise Hiinale.

1949 – maavärin Ecuadoris nõudis 6000 inimelu.

1952 – Jaapan sõlmis taas diplomaatilised suhted Hiinaga.

1963 – USA, Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid lepingu, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all.

1966 – esimene teadaolev tapmisjuhtum kultuurirevolutsiooni käigus: ühe Pekingi prestiižse tütarlastekooli (seal õppisid kõrgete ametiisikute lapsed) õpilased peksid ja piinasid surnuks oma kooli direktrissi. Natuke aega hiljem anti koolile uueks nimeks Punase Vägivalla Kool.

1971 – Türgi sõlmis diplomaatilised suhted Hiinaga ja katkestas sidemed Taiwaniga.

1973 – kaks meest terroriorganisatsioonist Must September ründasid Ateena lennuväljal reisilennukit granaatide ja automaatidega, tappes 3 ja haavates 55 inimest.

1976 – Sudaani sõjaline valitsus hukkas nurjunud riigipöördekatse oletatava juhi ja veel 16 asjaosalist.

1988 – Iraani-Iraagi sõda: Iraani hävituslennukid ründasid Huzistani provintsi piiri ääres Iraagi vägede positsioone.

1990 – USA väed sekkusid Libeeria kodusõtta, et päästa Monroviast umbes 70 ameeriklast.

1991 – Iraak tunnistas ÜRO inspektoritele, et ta oli neli aastat teinud keemiarelva uuringuid, kuid kinnitas, et need lõpetati 1990. aastal, kohe pärast Kuveidi invasiooni.

1992 – Nelson Mandela More juhtis Pretorias 100 000 mustanahalise meeleavaldust valgete võimude vastu.

1994 – Bosnia sõda: NATO reaktiivlennukid ründasid Sarajevo lähedal asuvat sõjalist objekti, kui Bosnia serblased olid hõivanud ÜRO tanki ja muid relvi ning tulistanud ÜRO helikopterit.

1995 – Horvaatia iseseisvussõda: Horvaatia väed sisenesid Knini, serblaste 1991. aasta mässu sümboolsesse keskusse.