TÄNA AJALOOS, 4. oktoober ⟩ NSVL oli kiirem kui USA ja lükkas käima kosmoseajastu
1957 – startis esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1.
Sputnik 1 oli esimene Maa tehiskaaslane, mis startis NSV Liidust 4. oktoobril 1957. aastal. Sputniku lennutamine Maa orbiidile tähistas kosmoseajastu algust.
Viimane kontakt Sputnik 1-ga oli 26. oktoobril 1957. 4. jaanuaril 1958 langes ta Maa atmosfääri ja põles ära, olles teinud 1440 tiiru ümber Maa ja läbinud umbes 70 miljonit km.
6. detsembril 1957 proovis ka USA saata orbiidile oma esimese tehiskaaslase, kuid Vanguard TV3 start ebaõnnestus.
4. oktoobri sündmused Eestis:
1896 – esimest korda näidatakse Tallinnas kino ehk elavaid pilte.
1980 – Tallinnas Balti jaamas toimus rongiõnnetus, milles hukkus 9 ja vigastada sai 46 inimest.
1988 – Tallinnas Raekoja platsil toimus olümpiavõitjate Erika Salumäe
More ja Tiit Soku pidulik vastuvõtt.
1991 – Valitsus kuulutas välja aastatel 1965-1973 sündinud noormeeste ajateenistusse kutsumise, esimesed ajateenijad suunati piirivalvesse.
1994 – Eesti Tarbijateühistute Keskliit avas Tallinnas Tihniku tänavas Eesti esimese suurselvehalli Maksimarketi.
2009 – Tellijateni jõudis ajakirjade Anne ja Stiil ühendamisel tekkinud ajakiri Anne & Stiil.
2021 – Helsingis avati Eesti saatkonna renoveeritud hoone.
Ja maailmas:
1582 – Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Poola-Leedus hakkas kehtima Gregoriuse kalender.
1636 – Wittstocki lahing, Rootsi võit Saksi ja Saksa-Rooma riigi vägede üle.
1824 – Mehhiko kuulutati vabariigiks.
1830 – Belgia iseseisvus Madalmaade Ühendkuningriigist.
1853 – Krimmi sõda: Türgi kuulutas Venemaale sõja.
1865 – Prantsusmaa nõustus Preisi ülemvõimuga saksa riikide seas.
1957 – startis esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1.
1974 – Ameeriklane David Kunst lõpetas esimese jalgsirännaku ümber maailma.
1993 – Moskvas tulistasid tankid Valget maja.
1999 – Teise maailmasõja aegne koonduslaagriülem, 78-aastane Dinko Sakic, mõisteti 20 aastaks vanglasse Horvaatia Jasenovaci koonduslaagri ülemana kordasaadetud kuritegude eest.
2022 – Bangladeshis oli üleriigiline võrgurike – elektrita jäi 140 miljonit inimest ehk peaaegu kogu riik.
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
4. oktoober on Gregoriuse kalendri 277. (liigaastal 278.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. september (1901–2099).
Sündmused
- 1896 – esimest korda Eestis näidati Tallinna börsihoone väikeses saalis kino ehk elavaid pilte.[1]
- 1926 – Tallinnas toimus Nehatu väikemajapidajate ja linna rentnike meeleavaldus.[2]
- 1939 – Nõukogude Liidust naasis Eestisse kaks aastat varem Peipsil vahistatud kalur Vassili Ohvitserov.
- 1944 – Berliinis hakkas ilmuma uuesti ajaleht Eesti Sõna.
- 1952 – New Yorgi Eesti Majas kirjutati alla New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu ja Saksamaal asuva Eesti Võitlejate Ühingu sõprus- ja liiduleping.
- 1980 – Tallinnas Balti jaamas toimus rongiõnnetus, milles hukkus 9 ja vigastada sai 46 inimest.[3]
- 1988 – Tallinnas Raekoja platsil toimus olümpiavõitjate Erika Salumäe ja Tiit Soku pidulik vastuvõtt.[4]
- 1991 – Lenini
More puiestee Tallinnas nimetati ümber Rävala puiesteeks.[5]
Maailmas
- 1190 – Richard I vallutas Sitsiilia.
- 1511 – moodustati Püha Liiga.
- 1582 – Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Poola-Leedus hakkas kehtima Gregoriuse kalender. 4. oktoobrile järgnes 15. oktoober.
- 1636 – Wittstocki lahing, Rootsi võit Saksi ja Saksa-Rooma riigi vägede üle.
- 1824 – Mehhiko kuulutati vabariigiks.
- 1830 – Belgia iseseisvus Madalmaade Ühendkuningriigist.
- 1853 – Krimmi sõda: Türgi kuulutas Venemaale sõja.
- 1865 – Prantsusmaa nõustus Preisi ülemvõimuga saksa riikide seas.
- 1883 – Idaekspress tegi esimese sõidu.
- 1910 – Portugali Vabariigi deklareerimine. Kuningas Manuel II põgenes Suurbritanniasse.
- 1957 – startis esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1.[6]
- 1958 – loodi Prantsuse Viies Vabariik.
- 1966 – Basuutomaa iseseisvus Suurbritannia võimu alt. Riigi uueks nimeks sai Lesotho.
- 1993 – Venemaa 1993. aasta põhiseaduslik kriis: Moskvas tulistasid tankid Valget maja.
- 2004 – SpaceShipOne võitis Ansari X-preemia tehes kahe nädala jooksul teise eraalgatusliku kosmoselennu üle 100 kilomeetri kõrgusele.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 4. oktoobril
- 1289 – Louis X, Prantsusmaa kuningas 1314–1316 ja Navarra kuningas 1305–1316
- 1550 – Karl IX, Rootsi kuningas
- 1626 – Richard Cromwell, Suurbritannia riigitegelane
- 1814 – Jean-François Millet, prantsuse maalikunstnik
- 1822 – Rutherford B. Hayes, USA 19. president
- 1881 – Walther von Brauchitsch, Saksa sõjaväelane
- 1892 – Engelbert Dollfuß, Austria poliitik ja riigitegelane
- 1895 – Buster Keaton, USA koomik
- 1895 – Richard Sorge, Nõukogude luuraja
- 1900 – August Mälk, eesti kirjanik
- 1903 – Ernst Kaltenbrunner, Saksa sõjaväelane ja politseijuht
- 1916 – Vitali Ginzburg, vene füüsik, Nobeli auhind 2003
- 1916 – George Sidney, USA filmirežissöör
- 1918 – Kenichi Fukui, jaapani keemik, Nobeli auhind 1981
- 1937 – Jackie Collins, inglise kirjanik
- 1938 – Kurt Wüthrich, šveitsi keemik, Nobeli auhind 2002
- 1941 – Anne Rice (Howard Allen O'Brien), USA kirjanik
- 1942 – Ave Alavainu, eesti kirjanik
- 1945 – Karl Utsar, eesti tõstja
- 1946 – Susan Sarandon, USA näitleja
- 1946 – Liia Hänni, Eesti astrofüüsik ja poliitik
- 1948 – Tiit Kändler, eesti füüsik
- 1950 – Peep Nemvalts, eesti keeleteadlane
- 1953 – Tchéky Karyo, türgi päritolu Prantsuse näitleja
- 1959 – Chris Lowe, briti muusik (Pet Shop Boys)
- 1962 – Jon Secada, kuuba laulja ja laulukirjutaja
- 1964 – Aavo Kokk, eesti ajakirjanik
- 1970 – Raul Kivilo, eesti vibulaskja
- 1976 – Alicia Silverstone, USA näitleja
- 1976 – Mauro Camoranesi, Argentina-Itaalia jalgpallur
- 1979 – Rachael Leigh Cook, USA näitleja
- 1980 – Tomáš Rosický, tšehhi jalgpallur
- 1984 – Jelena Katina, vene laulja (t.A.T.u.)
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 4. oktoobril
- 1669 – Rembrandt, hollandi maalikunstnik
- 1872 – Vladimir Dal, vene leksikograaf ja arst
- 1903 – Otto Weininger, Austria filosoof ja psühholoog
- 1942 – Alfred Mõttus, Eesti tervishoiutegelane ja poliitik
- 1947 – Max Planck, saksa füüsik, Nobeli auhind 1918
- 1963 – Alar Kotli, eesti arhitekt
- 1970 – Janis Joplin, USA laulja
- 1982 – Glenn Gould, Kanada pianist
- 1983 – Ida Urbel, eesti ballettmeister ja lavastaja
- 2000 – Michael Smith, Kanada biokeemik, Nobeli auhind 1993
- 2007 – Leili Andre, eesti luuletaja ja lastekirjanik
Pühad
- Püha Franciscus Assisist, mälestuspäev
- Rahvusvaheline loomakaitse päev
- Lesotho iseseisvuspäev (1966)
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158 - ↑ Rahvaleht, 5. oktoober 1926, nr. 117, lk. 1.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2016. Vaadatud 15. juunil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2015. Vaadatud 30. septembril 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 292
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)