TÄNA AJALOOS, 20. oktoober ⟩ Allveelaevalt tulistati esimene tuumalaenguga ballistiline rakett
1961– Nõukogude Liit tulistas esmakordselt alleelaevalt lõhkelaenguga ballistilise raketi R-13.
Ballistiliste rakettide allveelaevadelt tulistamise arendamisega alustasid juba Teise maailmasõja lõpus sakslased, kuid enne reaalsete katsetusteni jõudmist lõppes sõda lääneliitlaste võiduga. Saksa teadlaste toel jätkusid arendustööd aga nii Nõukogude Liidus kui ka USAs.
Maailma esimene ballistiliste rakettide tulistamiseks loodud allveelaev oli USS George Washington
George Washington (22. veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731) Westmorelandi maakond, Virginia – 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789–1797. More, mis tulistas välja Polaris A-1 tüüpi rakette. Edaspidi arendasid nii ameeriklased kui venelased tehnoloogiat järjepidevalt edasi, kusjuures ameeriklased olid suurema osa katsetega pidevalt venelastest ees.
Esimene Nõukogude liidu võit oli aga aastal 1961, kui Novaja Zemlja lähistel lõhati esimene töötavat lõhkepead kandev allveelaevalt tulistatud ballistiline rakett.
Sündmus leidis aset 20. oktoobril Novaja Zemlja lähistel operatsiooni õppuse «Vikerkaar» käigus. Tuumalõhkepeaga ballistiline rakett R-13 tulistati välja allveelaevalt K-102. Kokku viidi Novaja Zemlja polügoonil aastatel 1961-1973 läbi 311 raketikatsetust millest 225 loeti edukaks.
20. oktoobri sündmused Eestis:
1923 – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed.
1970 – sündis luuletaja ja kirjanik Aapo Ilves
1978 – Ansambel Rock Hotell esines avalikult esimest korda Eesti Kunstiinstituudi peol (bänd läks laiali pärast viimast kontserti Kõue mõisas 2022. aasta veebruaris).
1993 – Riigikogu võttis vastu metsaseaduse.
1980 – Pärnus arreteeriti Tiit Madisson
Tiit Madisson (4. juuni 1950 Tallinn – 21. juuni 2021) oli eesti dissident, poliitik, kirjanik ja Nõukogude Liidu endine poliitvang. Ta oli üks Hirvepargi miitingu korraldajaid, MRP-AEG asutajaid ning aastatel 2002–2005 Lihula vallavanem. More.
2002 – toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised.
2008 – suri helilooja Kustas Kikerpuu
Kustas Kikerpuu (19. oktoober 1937 Tallinn – 20. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti džässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. More
2021 – Eesti Pank lasi ringlusse rahvusloomale hundile pühendatud kaheeurose mündi.
Ja maailmas:
1740 – Austria troonile asus esmakordselt naine, Maria Theresia, ajendades Austria pärilussõja.
1805 – lõppes ametlikult Ulmi lahing.
1827 – Navarino lahing, Kreeka vabadussõja lõpp.
1854 – sündis prantsuse luuletaja Arthur Rimbaud
1884 – sündis Ungari-USA filminäitleja, Dracula kehastamisega kuulsaks saanud Bela Lugosi.
1897 – Korea kuningas kuulutas end keisriks, järgnes Venemaa ja Jaapani interventsioon.
1953 – sündis USA rokklaulja Tom Petty
1960 – Londonis algas kohtuprotsess kirjastuse Penguin Books üle, mis avaldas David Herbert Lawrence’i kõlvatuks peetud «Lady Chatterley armukese».
1961– Nõukogude Liit katsetas esimest alleelaevalt tulistatavat ballistilist raketti R-13.
1973 – Suurbritannia kuninganna Elizabeth II
Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; 21. aprill 1926 – 8. september 2022[1]) oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. More avas Sydney ooperiteatri.
2011 – mässuliste rünnakus suri Liibüa juht Muammar al-Gaddafi
Mu‘ammar al-Qadhdhāfī (ka Muammar al-Gaddafi, Muammar al-Qaddafi, Moammar al-Kaddafi, Moamar al-Gaddafi; araabia keeles معمر القذافي ; 7. või 19. juuni 1942 – 20. oktoober 2011, Surt[1]) oli Liibüa tegelik valitseja alates 1969. aastast kuni 2011. aasta kodusõjani. More
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
20. oktoober on Gregoriuse kalendri 293. (liigaastal 294.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1923 – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed.[1]
- 1932 – Riigikohus lõpetas eksterritoriaalsuse tõttu Jakob Pärtseli nõudmise Vene väliskaubanduse rahvakomissariaadi vastu.[2]
- 1980 – Pärnus arreteeriti Tiit Madisson.[3]
- 2002 – toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised.[4]
Maailmas
- 1740 – Austria troonile asus esimest korda naine, Maria Theresia, ajendades Austria pärilussõja.
- 1805 – lõppes ametlikult Ulmi lahing.
- 1827 – Navarino lahing, Kreeka vabadussõja lõpp.
- 1831 – Madridi börsi esimene kauplemispäev.
- 1883 – Ancóni lepinguga lõpetati Salpeetrisõda Tšiili ja Peruu vahel.
- 1897 – Korea kuningas kuulutas end keisriks, järgnes Venemaa ja Jaapani interventsioon.
- 1935 – Hiina kodusõda: üksnes 7000 algsest 90 000-st Hiina Punaarmee sõdurist jõudis Mao Zedongi juhtimisel Pika marsi sihtpunkti Yan’ani.
- 1960 – Londonis algas kohtuprotsess kirjastuse Penguin Books üle, mis avaldas David Herbert Lawrence'i kõlvatuks peetud "Lady Chatterley armukese".
- 1973 – Suurbritannia kuninganna Elizabeth II avas Sydney ooperiteatri.
- 1982 – 66 jalgpallifänni hukkus Moskvas Lužniki staadionil pärast Moskva Spartaki ja HFC Haarlemi vahel peetud UEFA karikavõistluste mängu puhkenud massipaanikas.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 20. oktoobril
- 1854 – Arthur Rimbaud, prantsuse luuletaja
- 1884 – Bela Lugosi, Ungari-USA filminäitleja
- 1910 – Irena Górska-Damięcka, poola näitleja ja lavastaja
- 1917 – Ants Kaljurand, eesti metsavend
- 1923 – Otfried Preussler, saksa lastekirjanik
- 1927 – Silvia Laidla, eesti näitleja
- 1931 – Antti Hyry, soome kirjanik
- 1933 – Olav Maran, eesti maalikunstnik
- 1946 – Elfriede Jelinek, Austria kirjanik
- 1949 – Valeri Borzov, ukraina kergejõustiklane
- 1953 – Tom Petty, ameerika muusik
- 1956 – Danny Boyle, inglise filmilavastaja
- 1958 – Viggo Mortensen, taani-ameerika näitleja
- 1961 – Urmas Kaldvee, eesti laskesuusataja
- 1964 – Kamala Harris, Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik
- 1970 – Aapo Ilves, eesti kirjanik
- 1971 – Dannii Minogue, Austraalia laulja
- 1971 – Snoop Dogg, ameerika räppar
- 1977 – Erko Saviauk, eesti jalgpallur
- 1978 – Marek Sadam, eesti laulja ja muusik (N-Euro)
- 1984 – Crystal Klein, austria alastimodell
- 1986 – Hergo Tasuja, Eesti omavalitsustegelane
- 1988 – Candice Swanepoel, Lõuna-Aafrika Vabariigi modell
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 20. oktoobril
- 1740 – Karl VI, Saksa-Rooma keiser
- 1964 – Herbert Hoover, USA 31. president
- 1968 – Émile Demangel, Prantsusmaa jalgrattur
- 1994 – Sergei Bondartšuk, vene näitleja ja režissöör
- 2004 – Evald Saag, eesti teoloog
- 2006 – Pärt Lias, eesti kirjandusteadlane
- 2006 – Arnold Viiding, eesti kergejõustiklane
- 2007 – Helend Peep, eesti näitleja ja laulja
- 2008 – Kustas Kikerpuu, eesti helilooja
- 2011 – Mu‘ammar al-Qadhdhāfī, Liibüa poliitik ja riigitegelane
- 2012 – Paul Kurtz, USA filosoof
- 2018 – Wim Kok, Hollandi poliitik
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 208 - ↑ https://dea.digar.ee/page/teatajakaja/1932/10/22/1
- ↑ Tiit MadissonTiit Madisson (4. juuni 1950 Tallinn – 21. juuni 2021) oli eesti dissident, poliitik, kirjanik ja Nõukogude Liidu endine poliitvang. Ta oli üks Hirvepargi miitingu korraldajaid, MRP-AEG asutajaid ning aastatel 2002–2005 Lihula vallavanem. More. Vastasseis : mälestusi ning olupilte ikestatud Eestist, Gulagi laagrist ja Kolõmalt. Tallinn, 1996, lk. 40
- ↑ Kohaliku omavalitsuse volikogude valimine 20. oktoober 2002 Vabariigi Valimiskomisjon