Mälestussammas püstitati Lihulasse Eesti taasiseseisvumispäevaks bareljeefiga «Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise eest.»

2. septembri õhtuvidevikus tõstis kraana monumendi autokasti ja see viidi ära. Tööd takistama tulnud elanike ja politseinike vahel puhkes kähmlus.

«Pean selle samba püstitamist aasta kõige rumalamaks teoks,» ütles Postimehele toonane peaminister Juhan Parts, olles veendunud, et samba mahavõtt oli ainuõige samm.

Valitsusjuhi väitel kujutas Lihula sammas julgeolekuriski ja kahjustas Eesti mainet. Saksamaa suursaadik Eestis Jürgen Dröge lausus Postimehele, et see võib olla Eestile välispoliitiliselt kahjulik. Septembris süüdistas Kreeka saadik europarlamendis Athanasios Pafilis Eestit natsismis.

2. septembri sündmused Eestis:

1845 – kindralkuberner keelas mõisnikel vastu astuda talupoegade soovile usku vahetada. Ühtlasi kehtestas kindralkuberner soovijate ülesmärkimiseks kindla korra.

1876 – Tartusse jõudis esimene rong mööda Tallinna-Tartu raudteed.

1876 – avati Paldiski merekool.

1902 – Tallinnas avati Ants Laikmaa ateljeekool.

1927 – kaitseliidu ülema käskkirjaga asutati kaitseliidu naisorganisatsioon (nüüdne naiskodukaitse).

1933 – Peruu miiniristlejad Almirante Villar ja Almirante Guise lahkusid Eestist.

1934 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi nimetati ametlikult Tallinna toomkoguduse ülemõpetajaks.

1990 – grupp kaitseliitlasi paigaldas Leningradi oblastis Komarovka küla lähedale Tartu rahu järgsele Eesti piirile kaks piiriposti.

1994 – tsemenditootja AS Kunda Noric Tsement avas Kundas meresadama, mille ehitamiseks eraldas Maailmapank 8,5 miljonit USA dollarit.

1996 – ühistu Tartu Viljasalv avas Elvas uue täisautomatiseeritud jõusöödatehase, mis läks maksma ligi 7 miljonit krooni.

2004 – Lihulas võeti Vabariigi Valitsuse korraldusel maha ja viidi ära Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas.

Ja maailmas:

31 eKr – toimus Aktioni lahing.

909 – rajati Cluny klooster.

1666 – puhkes Londoni suurtulekahju, milles põles kolme päevaga maha 10 000 hoonet.

1792 – Prantsusmaal algasid septembri tapatalgud. See oli peamiselt vaimulike hävitamise kampaania.

1866 – Kreeta kuulutas end Kreeka osaks.

1898 – Omdurmani lahingus purustas Suurbritannia mahdistide liikumise.

1937 – suri prantsuse sporditegelane, olümpialiikumise eestvedaja Pierre de Coubertin.

1939 – Saksamaa liidendas vabalinn Danzigi.

1944 – lennukipiloodi George H. W. Bushi tulistasid Jaapani väed alla, kui ta oli lõpetanud Ogasawara saarte pommitamise.

1945 – lahingulaeva USS Missouri pardal kirjutas Jaapani väejuhatus alla kapitulatsiooniaktile. Lõppes teine maailmasõda.

1937 – suri inglise kirjanik John Ronald Reuel Tolkien.

2019 – Brasiilia pealinnas Rio de Janeiros põles rahvusmuuseum, tuleroaks läks peaaegu kogu kollektsioon ehk umbes 20 000 eset.