TÄNA AJALOOS, 2. september ⟩ Võeti maha Lihula monument
2004 – Lihulas võeti Vabariigi Valitsuse korraldusel maha ja viidi ära Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas.
Mälestussammas püstitati Lihulasse Eesti taasiseseisvumispäevaks bareljeefiga «Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise eest.»
2. septembri õhtuvidevikus tõstis kraana monumendi autokasti ja see viidi ära. Tööd takistama tulnud elanike ja politseinike vahel puhkes kähmlus.
«Pean selle samba püstitamist aasta kõige rumalamaks teoks,» ütles Postimehele toonane peaminister Juhan Parts, olles veendunud, et samba mahavõtt oli ainuõige samm.
Valitsusjuhi väitel kujutas Lihula sammas julgeolekuriski ja kahjustas Eesti mainet. Saksamaa suursaadik Eestis Jürgen Dröge lausus Postimehele, et see võib olla Eestile välispoliitiliselt kahjulik. Septembris süüdistas Kreeka saadik europarlamendis Athanasios Pafilis Eestit natsismis.
2. septembri sündmused Eestis:
1845 – kindralkuberner keelas mõisnikel vastu astuda talupoegade soovile usku vahetada. Ühtlasi kehtestas kindralkuberner soovijate ülesmärkimiseks kindla korra.
1876 – Tartusse jõudis esimene rong mööda Tallinna-Tartu raudteed.
1876 – avati Paldiski merekool.
1902 – Tallinnas avati Ants Laikmaa ateljeekool.
1927 – kaitseliidu ülema käskkirjaga asutati kaitseliidu naisorganisatsioon (nüüdne naiskodukaitse).
1933 – Peruu miiniristlejad Almirante Villar ja Almirante Guise lahkusid Eestist.
1934 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi nimetati ametlikult Tallinna toomkoguduse ülemõpetajaks.
1990 – grupp kaitseliitlasi paigaldas Leningradi oblastis Komarovka küla lähedale Tartu rahu järgsele Eesti piirile kaks piiriposti.
1994 – tsemenditootja AS Kunda Noric Tsement avas Kundas meresadama, mille ehitamiseks eraldas Maailmapank 8,5 miljonit USA dollarit.
1996 – ühistu Tartu Viljasalv avas Elvas uue täisautomatiseeritud jõusöödatehase, mis läks maksma ligi 7 miljonit krooni.
2004 – Lihulas võeti Vabariigi Valitsuse korraldusel maha ja viidi ära Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas.
Ja maailmas:
31 eKr – toimus Aktioni lahing.
909 – rajati Cluny klooster.
1666 – puhkes Londoni suurtulekahju, milles põles kolme päevaga maha 10 000 hoonet.
1792 – Prantsusmaal algasid septembri tapatalgud. See oli peamiselt vaimulike hävitamise kampaania.
1866 – Kreeta kuulutas end Kreeka osaks.
1898 – Omdurmani lahingus purustas Suurbritannia mahdistide liikumise.
1937 – suri prantsuse sporditegelane, olümpialiikumise eestvedaja Pierre de Coubertin.
1939 – Saksamaa liidendas vabalinn Danzigi.
1944 – lennukipiloodi George H. W. Bushi tulistasid Jaapani väed alla, kui ta oli lõpetanud Ogasawara saarte pommitamise.
1945 – lahingulaeva USS Missouri pardal kirjutas Jaapani väejuhatus alla kapitulatsiooniaktile. Lõppes teine maailmasõda.
1937 – suri inglise kirjanik John Ronald Reuel Tolkien.
2019 – Brasiilia pealinnas Rio de Janeiros põles rahvusmuuseum, tuleroaks läks peaaegu kogu kollektsioon ehk umbes 20 000 eset.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
2. september on Gregoriuse kalendri 245. (liigaastal 246.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. august (1901–2099).
Sündmused
- 1845 – kindralkuberner keelas mõisnikel vastu astuda talupoegade soovile usku vahetada.[1] Ühtlasi kehtestas kindralkuberner soovijate ülesmärkimiseks kindla korra.[1]
- 1876 – Tartusse jõudis esimene rong mööda Tallinna–Tartu raudteed.[küsitav]
- 1876 – avati Paldiski merekool.[2]
- 1902 – Tallinnas avati Ants Laikmaa ateljeekool.[3]
- 1927 – Kaitseliidu ülema käskkirjaga asutati Kaitseliidu naisorganisatsioon (nüüdne Naiskodukaitse).
- 1933 – Peruule müüdud miiniristlejad Almirante Villar ja Almirante Guise lahkusid Eestist.
- 1934 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi introdutseeriti Tallinna Toomkoguduse ülemõpetajaks.
- 1990 – grupp kaitseliitlasi paigaldas Leningradi oblastis Komarovka küla lähedale Tartu rahu järgsele Eesti piirile kaks piiriposti.[4]
- 2004 – Lihulas võeti Vabariigi Valitsuse korraldusel maha ja viidi ära Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas.[5]
Maailmas
- 31 eKr – Octavianuse ja Marcus Antoniuse vägede vahel toimus Aktioni lahing.
- 909 – rajati Cluny klooster.
- 1192 – Kolmas ristisõda lõppes rahulepinguga sultan Saladini ja Richard Lõvisüdame vahel.
- 1666 – puhkes Londoni suurtulekahju, milles kolme päevaga põles maha 10 000 hoonet.
- 1686 – Karl V vallutas osmanitelt Buda linna.
- 1792 – Prantsuse revolutsioon: algasid "Septembri tapatalgud", peamiselt vaimulike hävitamiskampaania.
- 1811 – kuningas Frederik VI asutas Oslo ülikooli.
- 1866 – Kreeta kuulutas end Kreeka osaks.
- 1898 – Omdurmani lahingus purustas Suurbritannia mahdistide liikumise.
- 1920 – pärast Nõukogude Venemaa vägede sissemarssi Buhhaara emiraati põgenes emiir Alim Khan Afganistani.
- 1939 – Saksamaa liidendas vabalinn Danzigi.
- 1944 – lennukipiloot George H. W. Bush tulistati Jaapani vägede poolt alla, kui ta oli lõpetanud Ogasawara saarte pommitamise.
- 1945 – lahingulaeva USS Missouri pardal kirjutas Jaapani väejuhatus alla kapitulatsiooniaktile. Lõppes Teine maailmasõda.[6]
- 1945 – Ho Chi Minh deklareeris pärast augustirevolutsiooni Hanois Vietnami sõltumatust Jaapanist ja Prantsusmaast.
- 1958 – Armeenia NSV kohal tulistati alla USA luurelennuk C-130 Hercules, kõik 17 meeskonna liiget hukkusid.
- 1969 – Ameerika Ühendriikides New Yorgi Rockville’i keskuses pandi tööle esimene pangaautomaat.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 2. septembril
- 1763 – Caroline Schlegel, saksa kirjanaine
- 1778 – Louis Bonaparte, Napoleoni vend
- 1853 – Wilhelm Ostwald, saksa keemik
- 1878 – Maurice René Fréchet, prantsuse matemaatik
- 1892 – Jüri Parijõgi, eesti lastekirjanik
- 1894 – Joseph Roth, Austria kirjanik ja ajakirjanik
- 1904 – August Jakobson, eesti kirjanik ja Eesti NSV riigitegelane
- 1907 – Lisl Lindau, eesti näitleja
- 1908 – Nikolai Kozõrev, vene astronoom
- 1910 – Jacques Monod, prantsuse biokeemik
- 1910 – Paul Saagpakk, eesti keele- ja kirjandusteadlane
- 1918 – Tiina Nurk, eesti kunstiteadlane
- 1922 – Eha Lättemäe, eesti luuletaja
- 1923 – René Thom, prantsuse matemaatik
- 1924 – Daniel arap Moi, Keenia poliitik
- 1929 – Leo Võhandu, eesti matemaatik
- 1931 – Hans-Davis Viirmaa, eesti treener ja spordiametnik
- 1933 – Mathieu Kérékou, Benini poliitik
- 1937 – Pentti Saarikoski, soome luuletaja ning tõlkija
- 1938 – Ants Vähejaus, eesti tantsija ning koreograaf
- 1939 – Jack Lang, Prantsusmaa poliitik
- 1946 – Paavo Väyrynen, Soome poliitik
- 1948 – Christa McAuliffe, USA õpetaja
- 1952 – Jimmy Connors, USA tennisist
- 1956 – Tiiu Pohl, eesti sotsioloog
- 1961 – Margus Mets, eesti ajakirjanik
- 1964 – Keanu Reeves, Kanada näitleja
- 1965 – Grigore-Kalev Stoicescu, Eesti riigiametnik
- 1966 – Salma Hayek, Mehhiko näitleja
- 1966 – Olivier Panis, prantsuse vormelisõitja
- 1971 – Kjetil André Aamodt, norra mäesuusataja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 2. septembril
- 1031 – Imre, Ungari prints, pühak
- 1865 – William Rowan Hamilton, iiri matemaatik ja füüsik
- 1872 – Nikolai Frederik Severin Grundtvig, Taani kirjanik
- 1910 – Henri Rousseau, prantsuse maalikunstnik
- 1932 – Gustav Ernesaks, eesti tõstja
- 1937 – Pierre de Coubertin, prantsuse sporditegelane
- 1957 – Lydia Aadre, eesti ooperilaulja
- 1969 – Hồ Chí Minh, Vietnami juht
- 1973 – J. R. R. Tolkien, inglise kirjanik
- 1991 – Alfonso García Robles, Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat
- 1992 – Barbara McClintock, USA geneetik
- 1997 – Viktor Frankl, Austria neuroloog ja psühhiaater
- 2001 – Christiaan Barnard, Lõuna-Aafrika Vabariigi kirurg
- 2008 – Paula Padrik, eesti laulja
- 2016 – Islom Karimov, Usbekistani poliitik, riigi president aastatel 1991–2016
- 2021 – Míkis Theodorákis, kreeka helilooja
Pühad
- ...
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 128
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 146
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 163
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu, 2004, lk. 959
- ↑ http://kultuur.elu.ee/ke477_vabadusvoitlejad.htm
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/september/2/newsid_3582000/3582545.stm