TÄNA AJALOOS, 17. oktoober ⟩ Tartu korporantide vahel toimus suur kaklus, käiku lasti tulirelvadki
1926 – Tartus toimus kaklus korporatsiooni Kungla ja Ugala liikmete vahel.
Ugala korporatsiooni kodulehel leiduvate andmete järgi oli suurem osa korporatsioonide vahelistest konfliktidest seotud liikmete omavaheliste tüliasjadega.
Suurem kokkupõrge oli Ugala ja Kungla liikmete vahel 1926. aasta sügisel, kui toimus suuremat sorti kaklus, kus vaenupooled tõid välja ka tulirelvad. Suuremaid eluohtlikke vigastusi siiski ei olnud. Asja lahendamine jõudis välja ülikooli valitsusse ja tõi kaasa korporatsiooni Kungla sulgemise ja selle mitme liikme ülikoolist väljaheitmise.
Nii sellest kaklusest kui ka üldisest korporandielust võib lähemalt lugeda korporatsiooni Ugala veebilehelt.
17. oktoobri sündmused Eestis:
1896 – Pärnust Valka sõitis esimene rong.
1908 – Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin kuulis, et Venemaa mõju Balti kubermangudele on nullilähedane, mispeale alustati laiaulatusliku plaani («Abinõud Vene mõju kinnistamiseks ja säilitamiseks Baltimaadel») väljatöötamist.
1909 – kinnitati Eesti Kunstiseltsi põhikiri.
1920 – Eesti esimene maavõistlus jalgpallis: Helsingis peetud kohtumine kaotati Soomele 6:0.
1926 – Tartus toimus kaklus korporatsiooni Kungla ja Ugala liikmete vahel.
1934 – Rakvere-Paide Rahukogus algas protsess «Balti Vendluse» liikmete üle.
1938 – Eesti päevalehed hakkasid ilmuma hommikuti.
1988 – viimane poliitvang Enn Tarto
Enn Tarto (25. september 1938 Tartu – 18. juuli 2021 Tartu) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid, üks Balti apelli koostajaid ja allkirjastajaid. More jõudis vangilaagrist Eestisse tagasi.
1991 – Eesti Ülemnõukogu võttis vastu EV maareformiseaduse.
1993 – toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Need olid esimesed taasiseseisvusaegsed kohalike omavalitsuste volikogude valimised Eestis.
1999 – toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised.
2008 – suri telesaatejuht Urmas Ott.
Ja maailmas:
539 eKr – Kyros I vallutas Jeruusalemma.
1448 – teine Kosovo lahing, ungarlaste kaotus Türgile.
1604 – Johannes Kepler vaatles erakordselt heledat tähte, mis osutus Linnutee galaktika viimaseks supernoovaks.
1660 – hukati Inglise kuninga Charles I mõrvarid.
1662 – Charles II müüs Prantsusmaale Dunkerque’i.
1777 – lõppes Saratoga lahing.
1800 – Suurbritannia võttis oma kontrolli alla Curaçao.
1813 – Reini Liit saadeti laiali.
1883 – pühitseti sisse Talviki kirik Norras.
1888 – Thomas Edison patenteeris optilise fonograafi.
1912 – Balkani sõja puhkedes Montenegro ja Türgi vahel kuulutasid Bulgaaria, Kreeka ja Serbia sõja Türgile.
1931 – Al Capone mõisteti süüdi tulumaksust kõrvalehiilimises.
1961 – avati NLKP 22. kongress.
1979 – Ema Teresa
More sai Nobeli rahupreemia.
1998 – Nigeerias plahvatas naftajuhe, millest kohalikud üritasid kütust varastada. Hukkus üle 700 inimese.
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
17. oktoober on Gregoriuse kalendri 290. (liigaastal 291.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1896 – Pärnust Valka sõitis esimene rong.[1]
- 1908 – kui Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin kuulis, et Venemaa mõju Balti kubermangudele on nullilähedane, siis alustati laiaulatusliku plaani ("Abinõud vene mõju kinnistamiseks ja säilitamiseks Baltimaadel") väljatöötamist.[2]
- 1909 – kinnitati Eesti Kunstiseltsi põhikiri.[3]
- 1919 – Vabariigi Valitsus kinnitas Jakob Kuke Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi presidendiks ja Friedrich Akeli abipresidendiks.[4]
- 1920 – Eesti koondise esimene maavõistlus jalgpallis: Helsingis peetud kohtumine kaotati Soomele 6:0.[5]
- 1926 – Tartus toimus kaklus Korporatsioon Kungla ja Korporatsioon Ugala liikmete vahel.
- 1934 – Rakvere-Paide Rahukogus algas protsess "Balti Vendluse" liikmete üle.
- 1938 – Eesti päevalehed hakkasid ilmuma hommikuti.
- 1993 – toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised.[6] Need olid esimesed taasiseseisvusaegsed kohalike omavalitsuste volikogude valimised Eestis.
- 1999 – toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised.[7]
Maailmas
- 539 eKr – Kyros I vallutas Jeruusalemma.
- 1356 – Prantsusmaal tulid kokku generaalstaadid.
- 1448 – teine Kosovo lahing, ungarlaste kaotus Türgile.
- 1604 – Johannes Kepler vaatles erakordselt heledat tähte, mis osutus Linnutee galaktika viimaseks supernoovaks.
- 1660 – hukati Inglise kuninga Charles I mõrvarid.
- 1662 – Charles II müüs Prantsusmaale Dunkerque'i.
- 1676 – Żurawno lepinguga sõlmiti relvarahu Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel. Sellega lõpetati Teine Poola-Türgi sõda.
- 1777 – lõppes Saratoga lahing.
- 1800 – Suurbritannia võttis oma kontrolli alla Curaçao.
- 1813 – Reini Liit saadeti laiali.
- 1883 – pühitseti sisse Talviki kirik Norras.
- 1888 – Thomas Edison patenteeris optilise fonograafi.
- 1888 – USAs ilmus National Geographicu ajakirja esiknumber.
- 1912 – Balkani sõja puhkedes Montenegro ja Türgi vahel kuulutasid Bulgaaria, Kreeka ja Serbia sõja Türgile.
- 1931 – Al Capone mõisteti süüdi maksupettuses.
- 1961 – Moskvas avati NLKP 22. kongress.[8]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 17. oktoobril
- 1577 – Cristofano Allori, itaalia maalikunstnik
- 1894 – Artur Saueselg, eesti sõjaväelane
- 1912 – Johannes Paulus I, Rooma paavst
- 1915 – Arthur Miller, USA kirjanik
- 1924 – Ülo Sooster, eesti maalikunstnik
- 1942 – Andris Andreiko, läti kabetaja
- 1946 – Rein Veidemann, eesti kirjandusteadlane ja poliitik
- 1947 – Ao Peep, eesti näitleja
- 1972 – Eminem, ameerika räppar
- 1979 – Kimi Räikkönen, soome Vormel 1 piloot
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 17. oktoobril
- 1849 – Frédéric Chopin, poola helilooja ja pianist
- 1938 – Karl Kautsky, saksa filosoof ja poliitik
- 1951 – Bernhard Kellermann, saksa kirjanik
- 1967 – Pu Yi, Hiina viimane keiser
- 1973 – Ingeborg Bachmann, austria kirjanik
- 1982 – Paul Piirisild, Eesti sõjaväelane
- 1984 – Helge Kjellin, rootsi kunstiajaloolane
- 2004 – Olev Vestmann, eesti muusik
- 2008 – Urmas Ott, eesti ajakirjanik
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158 - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 173 - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174 - ↑ http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.15:125 Vabariigi Valitsuse otsus 17. oktoobrist 1919 nr. 76-VI
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 198–202 - ↑ http://www.vvk.ee/varasemad/?v=k93
- ↑ Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised Kohaliku omavalitsuse volikogude valimine 17. oktoober 1999 Vabariigi Valimiskonisjon
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2016. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)