TÄNA AJALOOS, 14. august ⟩ Churchill ja Roosevelt sõlmisid kokkuleppe, mis puudutas ka Eestit
1941 – USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill
More kirjutasid alla Atlandi hartale.
Kokkuleppes määrati kindlaks teise maailmasõja edasised eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Harta, milles kõneldi ka sõjaeelsete piiride taastamisest ja rahvaste enesemääramisõigusest, näis pakkuvat teatud garantiisid Eestilegi.
NSV Liidul õnnestus mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida aga see, et põhimõte ei kehtiks aladele, mis Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusel liideti NSV Liiduga. Balti riikidele tähendas see pärast sõja lõpu kuulumist NSVL võimu alla. Baltimaad olid ainsad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud.
14. augusti sündmused Eestis:
1891 – Postimees hakkas ilmuma päevalehena.
1914 – esimese maailmasõja algus. Kogu sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 000 eestlase.
1936 – Pirital tähistati sealse kloostri asutamise 500. aastapäeva.
1940 – moodustati põllumajandussaaduste kokkuostu komitee.
1996 – erukindral Aleksander Einseln
Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.[2] Ta oli Eesti Kaitseväe juhataja 4. maist 1993 kuni 4. detsembrini 1995. More ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid, et sõlmitaks Balti julgeoleku pakti kaitseks Venemaa võimaliku agressiooni vastu.
1996 – RE Tallinna Sadam võttis kasutusele Muuga sadama seitsmenda kai, selle valmimine tähendas 1981. aastal alustatud Muuga sadama väljaehitamise esimese ehitusjärgu lõppu.
2002 – kaitsepolitsei vahistas Eesti Kultuurkapitali tegevjuhi Avo Viioli, kes riisus aastate jooksul 8,5 miljonit krooni ja suurema osa sellest mängis kasiinodes maha.
2004 – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene LGBT+ paraad.
2019 – OÜ Alexela Group avas Jüris mitmekülgseima valikuga kütusetankla, ühtlasi oli see ka esimene avalik LNG gaasitankla Baltikumis.
2020 – Tallinna-Tartu maanteel avati Kose ja Võõbu vahel 23 kilomeetrine neljarealine kiirteelõik, mille rajamine läks maksma 88,7 miljonit eurot.
Ja maailmas:
1196 – suri piiskop Meinhard. Esimene Liivimaa piiskop maeti Üksküla kirikusse, kust tema põrm hiljem (tõenäoliselt 1380. aastal) viidi Riia toomkirikusse. Teistel andmetel suri piiskop Meinhard sama aasta 11. oktoobril.
1842 – lõppes teine seminolide sõda, indiaani rahvas küüditati Floridast Oklahomasse.
1900 – bokserite ülestõusu käigus okupeerisid lääneriikide ja Jaapani väed Pekingi.
1934 – Ameerika Ühendriikides toimetati San Francisco lahes asuvale Alcatrazi saarele asutatud range režiimiga vanglasse esimesed 53 kinnipeetut.
2018 – Itaalias Genovas varises kokku üle Polcevera jõeorgu ületava silla 189-meetrine lõik, surma sai 43 inimest (03.08.2020 avati samas kohas uus, 1067 meetrit pikk sild).
2022 – Egiptuse pealinna Kairo külje all asuvas Giza piirkonnas süttis jumalateenistuse ajal kopti kirik, surma sai üle 40 inimese, tuleõnnetuse põhjuseks oli elektririke.
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
14. august on Gregoriuse kalendri 226. (liigaastal 227.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. august (1901–2099).
Sündmused
- 1862 – asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts.[1]
- 1872 – Narva Kreenholmi vabrikus algas suur streik.[2] Streik kestis 30. septembrini (vkj 18. septembrini).[2]
- 1891 – Postimees hakkas ilmuma päevalehena.[3]
- 1895 – Georg Lurich püstitas Władysław Krajewski raskejõustikuringis oma esimesed tõstmise maailmarekordid.[4]
- 1910 – Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel sõlmiti rendileping, mille järgi läksid Vaika saared viie tsaariaegse kuldrubla eest kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi valdusse.
- 1917 – Tallinnas algas 15. augustini toimunud bolševike eestvedamisel peetud maatameeste konverents.[küsitav]
- 1927 – Kurgjal avati Carl Robert Jakobsoni hauasammas.
- 1934 – Herbert George Wells saabus Tallinna.
- 1936 – tähistati Pirita kloostri asutamise 500. aastapäeva.
- 1940 – moodustati Põllumajandussaaduste Kokkuostu Komitee.
- 1941 – USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kirjutasid alla Atlandi hartale. Harta, milles muuhulgas kõneldi ka sõjaeelsete piiride taastamisest ja rahvaste enesemääramisõigusest, näis pakkuvat teatud garantiisid Eestilegi.
- 1992 – peaminister Tiit Vähi kirjutas alla Rahvusvahelise Valuutafondi memorandumile, mis võimaldas Eestil saada arvestatavaid rahalisi toetusi ja soodsaid krediite.
- 1994 – Pühajärvel peeti Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja Konrad Adenaueri Fondi korraldusel rahvusvaheline konverents "Endise Nõukogude Liidu vabariigid ja rahvad – demokratiseerimine ja üleminek turumajandusele".
- 1996 – erukindral Aleksander Einseln ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Venemaa agressiooni vastu.
- 1998 – Saaremaal maeti Eesti esimene lihasööjabakterinakkuse ohver.
- 1999 – Otepääl peetud Saku Suverulli võitis Kristina Šmigun.
- 2004 – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad.[5]
Maailmas
- 1196 – suri piiskop Meinhard. Esimene Liivimaa piiskop maeti Üksküla kirikusse, kust tema põrm hiljem (tõenäoliselt 1380. aastal) viidi Riia toomkirikusse. Teistel andmetel suri piiskop Meinhard sama aasta 11. oktoobril.
- 1790 – Värälä rahulepinguga lõpetati Vene-Rootsi sõda territoriaalsete muudatusteta.
- 1842 – lõppes teine seminolide sõda, indiaani rahvas küüditati Floridast Oklahomasse.
- 1844 – Prantsuse koloniaalväed lõid Marokos Isly lahingus otsustavalt alžeeria vabadusvõitleja Abd el-Kaderi vägesid ja Abd ar-Rahmani juhitud Maroko vägesid.
- 1880 – valmis lõplikult Kölni toomkirik.
- 1893 – Pariisis toimus maailma esimene mootorsõidukijuhi eksam.
- 1900 – bokserite ülestõusu käigus okupeerisid lääneriikide ja Jaapani väed Pekingi.
- 1934 – Ameerika Ühendriikides toimetati San Francisco lahes asuvale Alcatrazi saarele asutatud range režiimiga vanglasse esimesed 53 kinnipeetut.
- 1936 – Badajozi lahingus said Francisco Franco üksused Hispaania kodusõjas esimese suure võidu.
- 1941 – Franklin D. Roosevelt ja Winston Churchill allkirjastasid Briti lahingulaeva HMS Prince of Wales pardal Atlandi harta, milles nad sõnastasid sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
- 1977 – Dannenwaldi raketiõnnetus: Saksa DV-s Dannenwaldi lähedal asunud Nõukogude Liidu armee relvahoidlas toimus rida plahvatusi ning detoneerusid sajad katjuuša tüüpi maa-õhk raketid. Õnnetuses hukkus hinnanguliselt 70 Nõukogude sõdurit.
- 1980 – pärast kraanajuht Anna Walentynowiczi vallandamist algas Gdanski Lenini-nimelises laevaehitustehases üldstreik. Streigijuhiks sai Lech Wałęsa. 1980. aasta augustistreigid viisid ametiühingu Solidaarsus loomiseni.
- 1992 – pärast Abhaasia iseseisvuse väljakuulutamist sisenesid provintsi Gruusia väed.
- 2003 – USA kirdeosas ja Kanada Ontario provintsis toimus elektrikatkestus. Vooluta jäi umbes 50 miljonit inimest.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 14. augustil
- 1642 – Cosimo III de' Medici, Toscana suurhertsog
- 1665 – Reinhold von Ramm, baltisaksa mõisnik
- 1688 – Friedrich Wilhelm I, Preisimaa kuningas
- 1867 – John Galsworthy, inglise kirjanik
- 1875 – Eusebio Ayala, Paraguay president
- 1889 – Otto Tief, Eesti sõjaväelane ja poliitik
- 1891 – August Arrak, eesti arst
- 1891 – Hugo Sturm, eesti kunstnik
- 1931 – Betty Blue, ameerika modell ja näitleja
- 1920 – Holger Pukk, eesti kirjanik
- 1925 – Juhan Ross, eesti biofüüsik, akadeemik
- 1960 – Sarah Brightman, inglise laulja, sopran
- 1962 – Andres Herkel, Eesti poliitik ja riigikogu liige
- 1963 – Andrus Loog, eesti arst
- 1965 – Janne Andresoo, eesti raamatukogundustegelane
- 1970 – Andres Lember, eesti suhtekorraldaja
- 1971 – Kristjan Otsmann, eesti ajakirjanik
- 1972 – Toomas Tõnissoo, eesti maalikunstnik
- 1976 – Mikk Lõhmus, eesti vandeadvokaat
- 1983 – Mila Kunis, ukraina päritolu ameerika näitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 14. augustil
- 1956 – Bertolt Brecht, saksa näitekirjanik ja luuletaja
- 1958 – Frédéric Joliot-Curie, prantsuse füüsik
- 1977 – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
- 1980 – Dorothy Stratten, modell, Playboy Playmate
- 1994 – Elias Canetti, Austria-juudi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1981
- 1996 – Anu Presjärv, eesti näitleja
- 2004 – Czesław Miłosz, poola luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1980
- 2007 – Endel Simmermann, eesti näitleja
- 2007 – Tihhon Hrennikov, vene helilooja
- 2015 – Ferdinand Veike, eesti nukunäitleja, Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja peanäitejuht
- 2018 – Teo Maiste, eesti laulja ja näitleja
- 2019 – Tõnu Aav, eesti näitleja
- 2021 – Tõnu Tamm, eesti näitleja ja kunstnik
- 2025 – Heigo Mirka, eesti muusik, muusikapedagoog ja ettevõtja
Pühad
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 136
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 156
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ "Homoparaad läks rahulikult". Eesti Päevaleht. 14. august 2004. Vaadatud 9. juuli 2017.