TÄNA AJALOOS, 12. september ⟩ Toimus Tallinna ajaloo suurim raharööv
1999 – kella poole nelja ajal tungisid kolm meest Krooni valuutavahetuspunkti, ähvardasid tööl olnud tellerit relvaga, sidusid naise kinni ja röövisid valuutat arvatavalt 15 miljoni Eesti krooni eest.
Hilisema uurimise käigus selgus, et valuutat rööviti 11 675 933 krooni väärtuses (746 228 eurot), kuid politsei sai röövlite käest kätte vaid 5 318 000 krooni.
Röövlid tabati 1999. aasta oktoobri alguses. Sündmust on peetud Eesti suurimaks raharööviks.
12. septembri sündmused Eestis:
1901 – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril ja siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.
1919 – Vabariigi Valitsus nimetas Jaan Tõnissoni More saadikuks Ameerika Ühendriikides.
1921 – Tallinnas avati kindralstaabi kursused, millest hiljem sai kõrgem sõjakool.
1922 – Tallinnas avati pidulikult riigikogu hoone.
1937 – Tartus võeti pidulikult vastu Lätist väljasaadetud Oskar Loorits.
1979 – Eesti NSVs toimus esimene ülevabariigiline poliitpäev. Poliitpäevad toimusid iga kuu teisel kolmapäeval.
1994 – loodi AS Hansatee Grupp, milles võrdselt 45 protsenti kuulus Inreko Laeva ASile ja RASile Eesti Merelaevandus ning 10 protsenti omas Eesti Ühispank (alates 23.01.2002 kannab Hansatee Grupp ärinime AS Tallink Grupp).
1999 – Tallinnas toimus Eesti ajaloos suurim raharööv.
2001 – riigikogu võttis vastu pensionireformi teist sammast ehk kohustuslikku kogumispensioni käsitleva seaduse.
2005 – maailma suurim internetioksjonite korraldaja eBay ostis 2,6 miljardi USA dollari (ligi 33 miljardi Eesti krooni) eest internetitelefoniteenust pakkuva Skype Technologiesi, mille omanikeringi kuulus ka eestlaste Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinna ja Toivo Annuse investeerimisfirma AS Ambient Sound Investments (ASI).
Ja maailmas:
1801 – Venemaa keiser Aleksander I kuulutas välja Gruusia anneksiooni.
1848 – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega riik muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.
1878 – Londonis pandi püsti Egiptuses umbes 1475. aastal eKr valminud mustast kivist obelisk – Kleopatra nõel.
1910 – Los Angelese politseis asus tööle Alice Stebbins Wells, maailma teadaolevalt esimene naispolitseinik.
1938 – Adolf Hitler
More nõudis sudeedisakslastele autonoomiat.
1940 – Neli teismelist avastasid Prantsusmaal sensatsiooni tekitanud 17.000 aasta vanused Lascaux’ koopamaalingud.
1944 – teine maailmasõda: esimesed USA väed jõudsid Saksamaa pinnale.
1953 – Nikita Hruštšov
More valiti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee esimeseks sekretäriks.
1953 – John F. Kennedy abiellus Jacqueline Bouvier’ga.
1959 – startis Nõukogude kosmosesond Luna-2, mis oli esimene Kuul maandunud kosmoseaparaat.
1968 – Albaania lahkus Varssavi pakti maade hulgast.
1976 – Pekingis toimusid Mao Zedongi matused.
1980 – Türgis pandi toime sõjaväeline riigipööre.
1990 – Ida- ja Lääne-Saksamaa ning teise maailmasõja aegsed liitlasriigid kirjutasid alla lepingule, millega taastati ühendatud Saksamaa suveräänsus ning defineeriti riigi rahvusvaheline staatus.
1993 – Horvaatia mässulised serblased korraldasid raketirünnakuid pealinna Zagrebi pihta.
1998 – Albaanias mõrvati opositsioonilise Demokraatliku Partei üks juhte, parlamendisaadik Azem Hajdari.
2001 – NATO teatas, et on esimest korda oma 52-aastase ajaloo jooksul valmis rakendama alliansi vastastikuse kaitse klauslit ehk artiklit 5, kui peaks vajatama kollektiivset vastulööki USA-d tabanud rünnakutele.
2002 – ÜRO kõrgemaks inimõigusvolinikuks sai Brasiilia diplomaat Sergio Vieira de Mello. De Mello hukkus 2003. aasta 19. augustil Bagdadis toimunud pommiplahvatuses, olles seal tööl ÜRO Iraagi-eriesindajana.
2012 – Apple esitles uut mobiiltelefoni iPhone 5 ja esimese 24 tunniga müüs ettevõte eeltellimusena üle kahe miljoni nutitelefoni, tegemist oli Apple’i rekordilise mobiilimüügiga (Eestis tuli iPhone 5 müüki 28.09.2012, EMT veebipoest osteti nutitelefonipartii ära rekordkiirusel ehk veerand tunniga).
2022 – Aserbaidžaan ründas Armeeniat. Järgmiste päevade jooksul hukkus kokkupõrgetes üle 100 Armeenia sõduri ja 71 Aserbaidžaani vägede sõdurit.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
12. september on Gregoriuse kalendri 255. (liigaastal 256.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. august (1901–2099).
Sündmused
- 1901 – Riias osales Aleksander Aberg esimest korda elukutseliste turniiril; siit sai alguse tema edukas maadlejakarjäär.[1]
- 1919 – Vabariigi Valitsus nimetas Jaan Tõnissoni saadikuks Ameerika Ühendriikides.
- 1921 – Tallinnas avati kindralstaabi kursused[2], millest hiljem saab kõrgem sõjakool.
- 1922 – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone.
- 1937 – Tartus võeti pidulikult vastu Lätist väljasaadetud Oskar Loorits.[3]
- 1926 – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.[2]
- 1939 – Ülemiste lennuväljal ristiti PTO-4 tüüpi lennuk ES-EAK.
- 1979 – Eesti NSV-s toimus esimene ülevabariigiline poliitpäev. Poliitpäevad toimusid iga kuu teisel kolmapäeval.[4]
- 1999 – Tallinnas toimus Eesti läbi ajaloo suurimaid raharööve.
Maailmas
- 1213 – Muret' lahing, Simon de Montfort purustas albilasi toetava Aragóni väed.
- 1609 – Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.
- 1683 – Viini lahingu lõpp, Poola kuningas Jan III ja Lorraine'i hertsog Charles vabastasid Viini türklaste piiramisrõngast.
- 1772 – Venemaa vallutas Pärsialt Kaspia mere ääres asuva Bakuu ja Derbenti.
- 1801 – Venemaa keiser Aleksander I kuulutas välja Gruusia anneksiooni.
- 1848 – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega maa muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.
- 1878 – Londonis pandi püsti Egiptuses umbes 1475. aastal eKr valminud mustast kivist obelisk – Kleopatra nõel.
- 1890 – valged asunikud rajasid Salisbury, millest sai Rodeesia pealinn, hiljem Zimbabwe pealinn Harare. Linna algne nimi pandi tollase inglise peaministri lord Salisbury järgi.
- 1910 – Los Angelese politseis asus tööle Alice Stebbins Wells, maailma teadaolevalt esimene naispolitseinik.
- 1938 – Adolf Hitler nõudis sudeedisakslastele autonoomiat.
- 1940 – neli teismelist avastasid Prantsusmaal sensatsiooni tekitanud 17 000 aasta vanused Lascaux' koopamaalingud.
- 1944 – Teine maailmasõda: esimesed USA väed jõudsid Saksamaa pinnale.
- 1953 – Nikita Hruštšov valiti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee esimeseks sekretäriks.
- 1953 – John F. Kennedy abiellus Jacqueline Bouvier'ga.
- 1958 – Jack Kilby esitles kolleegidele ja Texas Instrumentsi juhtidele maailma esimest integraalskeemi.
- 1959 – startis Nõukogude kosmosesond Luna-2, mis oli esimene Kuul maandunud kosmoseaparaat.
- 1962 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy pidas Rice'i ülikooli staadionil kuulsa «Kuu-kõne».
- 1968 – Albaania lahkus Varssavi pakti maade hulgast.
- 1970 – Palestiina sissid lasksid Jordaanias õhku kolm kaaperdatud lennukit. Kõik pantvangid olid aga enne vabastatud vastutasuks palestiinlastest vangide vabakslaskmise eest.
- 1974 – Etioopias kukutati sõjaväelise riigipöördega keiser Haile Selassie, kes oli valitsenud alates 1930. aastast.
- 1976 – Pekingis toimusid Mao Zedongi matused.
- 1977 – Lõuna-Aafrika neegrite kodanikuõiguste eest võitlejate juht Steve Biko suri politsei aresti all.
- 1980 – Türgis pandi toime sõjaväeline riigipööre.
- 1985 – Saksamaal Böblingeni haiglas viidi kirurg Erich Mühe juhtimisel läbi maailma esimene laparoskoopiline sapipõie eemaldamine.
- 1986 – Iisraeli sõjalennukid ründasid arvatavat palestiina sisside baasi Lõuna-Liibanoni sadamalinna Siidoni lähedal.
- 1989 – Poola parlament kiitis hääletusega heaks peaminister Tadeusz Mazowiecki valitsuse. Ametiühinguliidu Solidaarsus juhitud valitsuse võimulepääsuga lõppes ametlikult kommunistide valitsusaeg Poolas.
- 1990 – Ida- ja Lääne-Saksamaa ning Teise maailmasõja aegsed liitlasriigid kirjutasid alla lepingule, millega taastati ühendatud Saksamaa suveräänsus ning defineeriti riigi rahvusvaheline staatus.
- 1992 – Peruu pealinnas Limas vahistati maoistliku sissiliikumise Särav Tee asutaja Abimael Guzman.
- 1992 – Sony asus müüma väikesel kompaktdiskil töötavat pihuarvutit Data Discman.
- 1993 – Horvaatia mässulised serblased korraldasid raketirünnakuid pealinna Zagrebi pihta.
- 1994 – Quebeci separatistlik ühendus Parti Quebecois saavutas parlamendis tugeva enamuse.
- 1995 – paduvihmadest vallandatud laviinid matsid Põhja-Indias Kullu lähedal enda alla vähemalt 70 inimest.
- 1996 – Talebani võitlejad tugevdasid oma positsioone Afganistani idaosa strateegilise tähtsusega Jalalabadi linnas.
- 1997 – Iisraeli raketirünnakus Lõuna-Liibanonile hukkus kuus Liibanoni sõdurit ja üks tsiviilisik.
- 1998 – Albaanias mõrvati opositsioonilise Demokraatliku Partei üks juhte, parlamendiliige Azem Hajdari.
- 1999 – Indoneesia teatas, et lubab rahvusvahelised rahuvalveväed Ida-Timorisse, kus pärast iseseisvushääletust puhkesid rahutused.
- 2001 – NATO teatas, et on esimest korda oma 52-aastase ajaloo jooksul valmis rakendama alliansi vastastikuse kaitse klauslit, nn. artiklit 5, kui peaks vajatama kollektiivset vastulööki USA-d tabanud rünnakutele.
- 2002 – ÜRO kõrgemaks inimõigusvolinikuks sai Brasiilia diplomaat Sergio Vieira de Mello. De Mello hukkus 2003. aasta 19. augustil Bagdadis toimunud pommiplahvatuses, olles seal tööl ÜRO Iraagi-eriesindajana.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 12. septembril
- 1494 – François I, Prantsuse kuningas
- 1852 – Herbert Henry Asquith, Briti peaminister
- 1884 – Martin Klein, eesti maadleja
- 1886 – Alfred Mõttus, Eesti poliitik
- 1888 – Maurice Chevalier, prantsuse näitleja
- 1913 – Jesse Owens, USA sportlane
- 1921 – Stanisław Lem, poola kirjanik ja filosoof
- 1942 – Heidi-Ingrid Maaroos, eesti arstiteadlane
- 1942 – Jaak-Hans Kuks, endine Eesti riigikogu liige
- 1944 – Barry White, ameerika laulja
- 1954 – Peeter Volkonski, eesti näitleja ja lavastaja
- 1959 – Riina Airenne, eesti laulja
- 1959 – Ervin Runnel, eesti ettevõtja
- 1961 – Mylène Farmer, prantsuse laulja
- 1961 – Rein Kolk, eesti kardioloog
- 1972 – Anders Aukland, norra murdmaasuusataja
- 1986 – Emmy Rossum, USA filminäitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 12. septembril
- 1612 – Vassili IV, Vene tsaar aastatel 1606–1610
- 1680 – Per Brahe, rootsi sõjaväelane ja riigitegelane
- 1929 – Rainis, läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik
- 2000 – Konrad Kujau, võltsitud "Hitleri päevikute" autor
- 2003 – Johnny Cash, USA kantrilaulja
- 2009 – Pille Valk, eesti teoloog ja ajaloolane
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 202–204 - ↑ Kodulinn võttis dr. O. Looritsa pidulikult vastu. Rahvaleht, 13. september 1937, nr. 108, lk. 3.
- ↑ Aare Laanemäe. Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi. Tallinn, 2015, lk. 117