:format(webp)/nginx/o/2018/06/13/7898876t1h13bc.jpg)
1941. aasta juunikuus küüditasid Nõukogude Liidu valitsuse repressiivorganid inimesed Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Moldovast üle suurriigi kaugete kantide.
Otsus üle 65 000 inimese küüditada valmis juba 14. mail, mil Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja Kommunistliku partei Keskkomitee võttis vastu «Direktiivi sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast».
Kuu aega hiljem viidi operatsioon läbi Eestis. Jõhkrat tööd alustati 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Küüditajad võtsid enda kasutusse peaaegu kõikide Eestimaa asutuste sõidukid ning kella ühe-kahe paiku öösel hakkasid küüditajate rühmad üle Eesti inimesi arreteerima. Peredel lubati kaasa võtta kuni 100 kilogrammi isiklikke asju. Perekonnad lahutati, mehed eraldati naistest ning lastest ning paljudele jäi see viimaseks korraks, kui oma lähedasi nähti. Eestist saadeti välja umbes 10 000 inimest ja Juuniküüditamise tagajärjel hukkus neist ligi 6000.
Küüditamise eest pagenuid ja pääsenuid otsiti taga 16. juuni hommikuni. Represseeritud vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn kirjeldab oma mammutteoses «Gulagi arhipelaag» seika, kus läti mehel õnnestus küüditajate eest pageda, ennast varjata ning varjunime all kordagi arreteerimata edasi elada. Solženitsõn toob selle seiga näitamaks, kuidas NKVD-l oli nii-öelda norm, mida nad täitma pidid ning kuidas inimesi saadeti kodumaalt välja hoolimatu jõhkruse poolsuva järgi.
14. juuni sündmused Eestis:
1858 – Toimus Mahtra sõjast tuntud talupoegade ülestõus.
1870 – Luunjas peeti esimene lastelaulupidu.
1880 – Jaan Jung tegi Lõhavere linnamäel esimesed arheoloogilised kaevamised.
1914 – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.
1917 – Toitlusrahutused Tartus.
1917 – Kinnitati EELK põhikiri.
1925 – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
1925 – Tallinnas avati Eesti Tarvitajate Keskühisuse modernne hoone.
1931 – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus tegi kaasa Soome kergejõustiku paremik.
1935 – Viljandis ristiti lennuk Lendav Mulk (ES-LDM).
1940 – NSVL Balti laevastik alustas Eesti merepiiride blokaadi.
1940 – Nõukogude hävitajad tulistasid Keri lähistel alla reisilennuki Kaleva, rikkudes rahvusvahelist õigust.
1958 – Juuru kultuurimajas avati Mahtra sõjale pühendatud muuseumituba.
1969 – Tartus toimus 15. juulini kestnud juubelilaulupidu (100. aastapäeva puhul).
1988 – Esimese kohaliku omavalitsusena pöördus Kihelkonna rajooni rahvasaadikute nõukogu Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poole palvega nimetada Kingissepa linn taas Kuressaareks (ülemnõukogu vormistas nimevahetuse 23.06.88, Kuressaare nimetati Kingissepaks 1953. aasta mais.)
1994 – Maailma juhtivaid infoagentuure Reuters avas Tallinnas büroo.
1995 – Riigikogu võttis vastu hasartmänguseaduse.
2002 – ASi Tartu Energia juhataja Mati Meos avas Tartumaal Haaslava vallas oma kodus lennundusmuuseumi.
2006 – Riigikogu võttis vastu nn Delfi seaduse, mis muu hulgas piiras au teotamist või vaenu õhutava iseloomuga artiklite ning kommentaaride avaldamist meedias, sealhulgas avalikes internetiportaalides
Ja maailmas:
1645 – Naseby lahing. Oliver Cromwell purustas Charles I väe.
1800 – Marenkgo lahing. Austria armee alistus Napoleoni vägedele.
1807 – Friendlandi lahing. Vene armee alistus Napoleoni vägedele.
1940 – Sakslased marssisid Pariisi.
1945 – Briti sõdurid arreteerised ühes Hamburgi pansionaadis endise Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi.
1949 – USAs asutati Ülemaailmne Leedulaste Ühendus.
1949 – USA More lähetas V-2 raketiga kosmosesse esimese imetaja, kelleks oli reesusahv Albert, kes naasis elusana tagasi (esimesed elusolendid, äädikakärbsed lennutati kosmosesse 20.02.47, 31.08.50 lennutati kosmosesse hiir, NSVL saatis esimese looma, koer Laika kosmosesse 3 11.57).
1982 – Argentina väed alistusid Briti vägedele Falklandil.
1990 – 10.000 Rumeenia kaevurit tungis Bukaresti ja rüüstas ajalehtede toimetusi ning opositsiooniparteide peakortereid.
1995 – Tšetšeeni võitlejad ründasid Lõuna-Venemaal Budjonnovski haiglat ja võtsid pantvangi 1500 inimest. Rünnakus hukkus vähemalt 129 inimest.
1998 – Taani kuninganna Margrethe avas Euroopa pikima rippsilla, millega loodi maanteeühendus Taani lääne- ja idaosa vahel.
14. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
14. juuni on Gregoriuse kalendri 165. (liigaastal 166.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. juuni (1901–2099).
Sündmused
.jpg)
- 1858 – Mahtra sõda
- 1870 – Luunjas peeti esimene lastelaulupidu.[1]
- 1880 – Jaan Jung tegi Lõhavere linnamäel esimesed arheoloogilised kaevamised.[küsitav]
- 1914 – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.[2]
- 1917 – toitlusrahutused Tartus.[küsitav]
- 1917 – kinnitati EELK põhikiri[küsitav].[3]
- 1925 – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
- 1925 – Tallinnas avati Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse modernne hoone.[1]
- 1931 – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegid Soome kergejõustiku paremik.[2].
- 1935 – Viljandis ristiti lennuk Lendav Mulk (ES-LDM).
- 1940 – NSV Liidu Balti laevastik alustas Eesti merepiiride blokaadi.
- 1940 – Nõukogude hävitajad tulistasid Keri lähistel alla reisilennuki Kaleva, rikkudes rahvusvahelist õigust.
- 1941 – NSV Liidu repressiivorganid alustasid juuniküüditamist.
- 1958 – Juuru kultuurimajas avati Mahtra sõja teemaline muuseumituba.
- 1969 – Tartus toimus 15. juulini kestnud juubelilaulupidu (100. aastapäeva puhul).[1]
Maailmas
- 1645 – Naseby lahing. Oliver Cromwell purustas Charles I väe.
- 1777 – USA Kongress võttis vastu lipuseaduse (13 triipu ja 13 tähte).
- 1800 – Teise koalitsiooni sõda: Napoleoni väed said Marenkgo lahingus otsustava võidu Austria vägede üle.
- 1807 – Neljanda koalitsiooni sõda: Napoleoni väed said Friedlandi lahingus otsustava võidu Vene-Preisi ühendarmee üle.
- 1822 –Charles Babbage tegi ettepaneku ehitada diferentsiaalarvutusmasin, mis koostaks kiiresti veatuid matemaatilisi tabeleid ja mida võib pidada arvutite eelkäijaks.
- 1846 – 33 Ameerika Ühendriikide asunikku kuulutasid Mehhiko-Ameerika sõja segadust ära kasutades Sonomas välja California vabariigi.
- 1900 – Hawaiist sai USA More territoorium.
- 1914 – Rahvusvaheline Olümpiakomitee heiskas 16. olümpiakongressil esimest korda olümpialipu.
- 1940 – teine maailmasõda: sakslased marssisid Pariisi. NSV Liidu ultimaatum Leedule.[4]
- 1941 – Nõukogude repressiivorganid alustasid juuniküüditamist Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV ja Moldaavia NSV aladelt, ühekokku deporteeriti vähemalt 60 000 inimest.[5]
- 1945 – Briti sõdurid arreteerisid ühes Hamburgi pansionaadis endise Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi.[6]
- 1949 – USA-s asutati Ülemaailmne Leedulaste Ühendus.[7]
- 1951 – müüdi esimene seeriatootmises toodetud arvuti UNIVAC (Universal Automatic Computer), hinnaga 1,6 miljonit dollarit.
- 1967 – USA More saatis Veenusele kosmoseaparaadi Mariner.
- 1982 – USA More president Ronald Reagan nimetas selle päeva Balti vabaduse päevaks[1].
- 1982 – Falklandi sõda: Argentina väed alistusid Briti vägedele Falklandil.
- 1985 – viis Euroopa Majandusühenduse liikmesriiki sõlmisid Luksemburgis Schengenis Schengeni lepingu eesmärgiga kaotada sisepiiridel piirikontroll.
- 2003 – Tšehhis toimunud referendumil hääletas 77,3% osalenutest Euroopa Liiduga liitumise poolt.
- 2004 – Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan võeti esimeste riikidena Euroopa Liidu naabruspoliitika programmi.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 14. juunil
- 1736 – Charles Augustin de Coulomb, prantsuse füüsik
- 1811 – Harriet Beecher Stowe, USA kirjanik
- 1832 – Nikolaus Otto, saksa insener
- 1835 – Nikolai Rubinstein, vene pianist ja dirigent
- 1864 – Alois Alzheimer, saksa neuroloog
- 1868 – Karl Landsteiner, Austria-Ameerika immunoloog ja patoloog
- 1882 – Ion Antonescu, Rumeenia riigitegelane ja marssal
- 1903 – Alonzo Church, USA More loogik
- 1911 – Ott Kangilaski, eesti graafik ja publitsist
- 1916 – Dorothy McGuire, USA More näitleja
- 1926 – Hermann Kant, saksa kirjanik
- 1928 – Che Guevara, sissijuht ja vabadusvõitleja Ladina-Ameerikas
- 1933 – Jerzy Kosiński, Poola juudi päritolu Ameerika kirjanik
- 1939 – Anu Anton (Mändsalu), eesti laulja
- 1945 – Tiit Paulus, eesti kitarrist
- 1946 – Donald Trump, USA More ettevõtja ja poliitik
- 1951 – Nikolai Poljakov, NSV Liidu / Eesti purjetaja
- 1958 – Eric Arthur Heiden, ameerika kiiruisutaja, viiekordne olümpiavõitja
- 1961 – Boy George (George Alan O'Dowd), iiri päritolu inglise laulja
- 1964 – Kaija Helinurm (Parve), eesti laskesuusataja
- 1968 – Yasmine Bleeth, ameerika näitleja
- 1969 – Steffi Graf, saksa tennisist
- 1971 – Marek Noormets, eesti korvpallur
- 1977 – Haiducii, rumeenia laulja
- 1993 – Hendrik Johannes Terras, eesti poliitik
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 14. juunil
- 1920 – Max Weber, saksa sotsioloog
- 1936 – Maksim Gorki, vene kirjanik
- 1968 – Salvatore Quasimodo, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1959
- 1986 – Jorge Luis Borges, argentina kirjanik
- 2007 – Kurt Waldheim, Austria poliitik, ÜRO peasekretär 1972–1981
- 2010 – Kaupo Deemant, eesti ajaloolane
- 2025 – Melissa Hortman, Ameerika Ühendriikide poliitik
Pühad
- juuniküüditamise leinapäev (1941)
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
- 1 2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2010. Vaadatud 14. juunil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ The significance of 14 June 1941 vilnews.com
- ↑ Was war am 14. Juni 1945 chroniknet.de
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 282