Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest.

Jeltsin kandideeris Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi Sverdlovskis ühenduse «Demokraatlik Venemaa» kandidaadina. Jeltsini More usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli Gennadi Burbulis. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini More arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. Liiduvabariikidele tuli rohkem võimu anda.

19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatšovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma ja andma võimu üle Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest.

17. märtsil 1991 peetud referendumil hääletas enamik inimesi Nõukogude Liidu säilitamise poolt, ent ka Venemaa presidendi ametikoha sisseseadmise poolt.

Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel 12. juunil 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos Aleksandr Rutskoiga, kes kandideeris asepresidendi ametikohale, ja võitis esimeses voorus. Teised pretendendid Venemaa presidendi ametikohale olid Nikolai Rõžkov, Vladimir Žirinovski, Vadim Bakatin, Albert Makašov ja Aman Tulejev.

10. juuli sündmused Eestis

1692 – Tartu lähedal Linseni kõrtsis vahistati viis üliõpilast süüdistatuna toolide, laudade ja akende purukspeksmises ning kõrtsitüdrukuga ebasündsalt käitumises. Ebasündsalt käitumine tähendab seda, et kõrtsitüdruku jutu järgi oli üks üliõpilane teda jälitanud, tehes talle ka sündsusetu ettepaneku ja pakkudes selle eest raha. Üliõpilase jutu järgi tahtis ta vaid õlle eest maksta. Need viis üliõpilast toimetati vahi alla võetuna läbi linna Tartu ülikooli rektori juurde. Rektor aga pidas sellist avalikku tudengite läbi linna toomist juba piisavaks karistuseks ja lasi nad vabaks.

1919 – Tartu tagavarapataljonis algasid enamlaste agitatsiooni mõjul 13. juulini kestnud rahutused, mille likvideerimise käigus hukati sõjakohtu otsusel 21 sõdurit.

1921 – asutati Eesti Tenniseliit.

1927 – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.

1931 – loodi Põllutöökoda

2002 – Asutati Eesti Naisettevõtjate Liit, kuhu kuulus algul üle 50 ettevõtliku naise.

2004 – Kolga lahel Malusi saarte lähedal uppus kummuli läinud Pella-tüüpi paadis 5 inimest.

2012 – Tartumaal Äksis avati kogupere keskus Jääaja Keskus.

10. juuli sündmused maailmas

1925 – moodustati Nõukogude Liidu riiklik infoagentuur TASS.

1940 – Prantsusmaa okupeerimata osas astus ametisse Vichy valitsus.

1941 – Poolas toimus Jedwabne pogromm.

1943 – Algas USA More sissetung Sitsiiliasse.

1973 – Prahas sõitis 22-aastane Olga Hepnarová renditud veoautoga trammipeatuses seisnud inimeste hulka eesmärgiga tappa neist võimalikult paljusid. Hukkus kaheksa inimest, kuus inimest said raskelt vigastada ja kuus kergemalt.

1980 – Läti NSV-d autasustati Oktoobrirevolutsiooni ordeniga.

1985 – Prantsuse eriüksuslased panid pommi Greenpeace’i laevale Rainbow Warrior, plahvatuses sai üks inimene surma ja laev uppus.

1991 – Boriss Jeltsin More vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.

2000 – Filipiinide pealinnas Manilas hukkus vähemalt 216 inimest, kui prügilas varises laiali prügimägi, mattes enese alla prahikorjajate onnid.

2001 – Leonardo da Vinci joonistus müüdi Londonis Christie’s oksjonil maha kunstniku kõigi aegade rekordhinna 8,1 miljoni naela eest.

2002 – Flaami kunstniku Peter Paul Rubensi pikka aega kadunud maal “Süütalaste tapmine” müüdi Londoni oksjonil 49,5 miljoni naela (77 miljoni dollari) eest.

2006 – Irkutskis läbistas Vene reisilennuk Airbus A-310 maandumisel raja lõpus oleva betoonpiirde, rammis ühte hoonet ning süttis, surma sai 125 inimest.

2011 – Tatarstanis Volga jõel läks põhja Vene kruiisilaev Bulgaria, uppus 122 inimest.