Tamm (Quercus L.) on puude perekond pöögiliste sugukonnas.
Eestis kasvab pärismaisena harilik tamm (Quercus robur).
Ilupuuna ja metsakultuurina kasvatatakse ka punast tamme (Quercus rubra)
Nimetus
Perekonna nimetus Quercus tuleb keldikeelsetest sõnadest quer ('ilus'), ja cus ('puu').[1]
Levik
Tegu on põhjapoolkerale omase perekonnaga, mille umbes 600 suvehaljast ja igihaljast liiki kasvavad külmadest laiuskraadidest kuni Aasia ja Ameerika maailmajao troopilise vööndini välja.
Mõned liigid
Pikemalt artiklis Tammeliikide loend
Tammeliike tuntakse ligi 400, millele lisanduvad arvukad alamliigid.[2]
- amuuri tamm (mandžuuria tamm, mongoolia tamm) Quercus mongolica
- andaluusia tamm Quercus canariensis
- austria tamm Quercus cerris
- erilehine tamm Quercus heterophylla (Quercus phellos × Quercus rubra)
- gruusia tamm Quercus iberica
- hambuline tamm Quercus dentata
- harilik tamm Quercus robur (Quercus pedunculata)
- punaselehine tamm Quercus robur atropurpurea
- püramiidjas tamm (püramiidtamm) Quercus robur fastigiata
- suvitamm Quercus robur praecox
- talitamm (raudtamm, lesetamm) Quercus robur tardiflora
- Hartwissi tamm Quercus hartwissiana
- hispaania tamm Quercus hispanica (Quercus cerris × Quercus suber)
- iilekstamm (vahemere tamm) Quercus ilex
- imereetia tamm Quercus imeretina
- kahevärviline tamm Quercus bicolor
- kalifornia tamm Quercus kelloggii (Quercus californica × Quercus sonomensis)
- karvane tamm Quercus pubescens
- kastanilehine tamm Quercus castaneifolia
- kastantamm Quercus montana (Quercus prinus)
- kivitamm Quercus petraea (Quercus sessiliflora)
- korgitamm Quercus suber
- korvitamm Quercus michauxii (Quercus bicolor michauxii × Quercus houstoniana × Quercus prinus)
- kähar tamm Quercus crispula
- Lea tamm Quercus ×leana (Quercus imbricaria × Quercus velutina)
- lepalehine tamm Quercus alnifolia
- liibanoni tamm Quercus libani
- loorbertamm Quercus laurifolia
- Ludwigi tamm Quercus ludoviciana (Quercus falcata pagodifolia × Quercus phellos)
- läänetamm Quercus occidentalis
- lüüratamm Quercus lyrata (Quercus bicolor lyrata)
- must tamm Quercus nigra
- Mühlenbergi tamm Quercus muehlenbergii
- mürdilehine tamm Quercus myrsinifolia
- oregoni tamm Quercus garryana
- madal tamm Quercus ilicifolia (Quercus pumila)
- pajulehine tamm Quercus phellos
- pilvetamm Quercus copeyensis
- pontose tamm Quercus pontica
- portugali tamm Quercus lusitanica
- punane tamm (põhjatamm) Quercus rubra (Quercus borealis)
- pärsia tamm Quercus macranthera
- pürenee tamm Quercus pyrenaica
- roostepruun tamm Quercus marilandica (Quercus ferruginea)
- saagjas tamm Quercus variabilis
- sametjas tamm Quercus velutina (Quercus tinctoria)
- sarlakpunane tamm Quercus coccinea
- Shumardi tamm Quercus shumardii
- sile tamm Quercus acuta
- sindlitamm Quercus imbricaria
- sinihall tamm Quercus glauca
- sinitamm Quercus douglasii (Quercus ransomii)
- sirptamm Quercus falcata
- soomustamm Quercus macrolepis
- sootamm Quercus palustris
- suureviljaline tamm Quercus macrocarpa
- teravalehine tamm Quercus acutissima
- teravatõruline tamm Quercus agrifolia
- tinditamm Quercus infectoria
- trooja tamm Quercus trojana
- Turneri tamm Quercus turneri (Quercus ilex × Quercus robur)
- tähttamm Quercus stellata
- türgi tamm Quercus haas
- ungari tamm Quercus frainetto
- valge tamm Quercus alba
- virgiinia tamm Quercus virginiana
- värvitamm Quercus coccifera
Viited
- ↑ Sinikka Piippo. "Taimede varjatud vägi". Tõlge eesti keelde Kadri Jaanits. Varrak, 2011. Lk 486, 2011,
- ↑ The Plant List. Vaadatud 10.4.2017