STS-6 oli NASA Space Shuttle'i programmi kuues missioon ja kosmosesüstiku Challengeri esmalend.^[1] Missioon startis Kennedy kosmosekeskusest 4. aprillil 1983 ja maandus Edwardsi õhujõudude baasis 9. aprillil. Missiooni peamiseks eesmärgiks oli satelliidi orbiidile viimine. STS-6 oli esimene Space Shuttle'i missioon, mille käigus väljusid astronaudid avakosmosesse.^[2]

Missiooni meeskonnas oli neli liiget ja see oli viimane neljaliikmeline missioon enne Space Shuttle'i programmi viimast missiooni STS-135. Missiooni STS-6 komandöriks oli Paul J. Weitz, kellele see oli teine missioon.^[3]

Missioon pidi algselt startima 20. jaanuaril 1983, kuid probleemid peamootoritega lükkasid stardi edasi. Pärast ühe mootori väljavahetamist ja ülejäänud kahe parandamist sai probleem lahendatud.

Mootorite remondi ajal saastus laadungiks olnud satelliit ja selle puhastamine ja kontrollimine lükkas missiooni veelgi edasi. Lõpuks sai stardi ajaks aprill 1983^[4].

Challenger startis 4. aprillil 1983, kell 13:30 kohaliku aja järgi. See oli esimene missioon, kus kasutati uusi ja kergeid tahkekütusekiirendeid ja välispaaki.^[2]

Ajavahemikus 7.–8. aprill väljusid Musgrave ja Peterson avakosmosesse, kus nad olid 4 tundi ja 17 minutit.

Laadungiks olnud satelliidi paigutamine kosmosesse oli edukas, kuid viga satelliidis paigutas selle liiga madalale orbiidile. Siiski suutsid insenerid satelliidi enda tõukurite abil selle õigel orbiidile viia.^[5]

Challenger naasis Maale 9. aprillil 1983 ja maandus kell 10:53 kohaliku aja järgi, Edwardsi õhujõudude baasis. Challenger tegi missiooni ajal 80 tiiru ümber Maa ja läbis 3 370 437 kilomeetrit.