Pirukas on peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode. Pirukas võib olla suur, millest lõigatakse tükke, või väike mis süüakse ära ühekorraga. Pirukas oli tuntud Egiptuses juba 4000 aastat tagasi,[1] pirukaid tehakse väga paljudes maades.
Venemaal on tuntud väikesed pirukad (sealhulgas väikesed lihapirukad).[2] Sarnased pirukad on ka Inglismaal Cornwalli pasty,[3] ja Hispaaniast pärit empanada.[4]
Ajaloost Eestis
Ehkki pirukate valmistamine oli mujal Euroopas juba küllaltki levinud, ei olnud see eestlaste seas 19. sajandil veel kuigi tuntud. Pirukaid hakati esmalt valmistama Eesti idaosas, samas lääneosas ja saartel jäid need vähem tuntuks.[5].
Pirukataigen tehti valdavalt rukkijahust. Kõige levinumad olid mitmesugused kalapirukad nii värskest kui soolakalast. Kalad pandi pirukasse harilikult tervelt. Rohkem valmistati soolaräime- ehk silgupirukaid, Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses ka kiisa-, särje-, latika- ja ahvenapirukaid. Lihapirukaid küpsetati vähem, täidiseks soolatud sealiha- või singitükk. Sellised pirukad olid ka sadu aastaid tagasi võrdlemisi levinud Euroopas. Tuntud olid ka kapsa- ja kaalikapirukad, eriti Põhja-Eestis[5].
Vaata ka
Viited
- ↑ "The History of Pie". History Net (inglise).
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ "Pirozhki". Taste Atlas (inglise).
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ "History of the Cornish Pasty". Historic UK (Briti inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2021. Vaadatud 19. juulil 2021.
- ↑ "From Ancient Persia to the Andes: The Long Journey of the Empanada". Google Art and Culture (inglise).
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ 5,0 5,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 209