Oscarsborgi kindlus (norra Oscarsborg festning) on endine merekindlus Oslo fjordis Drøbaki väikelinna lähedal. Kindluse peamised suurtükipatareid asuvad Håøya saarel ja väiksemad patareid fjordi ida- ja läänekaldal. Kindlus oli kuni 2003. aastani piiratud ligipääsuga sõjaväeterritoorium.

2014. aasta 9. aprillist on Oscarsborgi kindlus muinsuskaitse all.

Drøbaki juures asuvad kitsad väinad on ideaalne koht Oslo kaitsmiseks merelt. Esimesed kaitseehitised rajati kuningas Christian IV valitsusajal 1644. aastal. Ehitisi ei kasutatud Torstensoni sõjas ja pärast sõja lõppu need lammutati.

Uued kindlustised ehitati 1814. aastal, kui sõditi Rootsiga.

1830. aastatel hakati Drøbaki kindlustisi uuendama. Ehituse esimene etapp valmis 1848. aastal ja teine 1853. aastal. Kindlus sai oma praeguse nime kuningliku otsusega 23. augustil 1855 pärast kuningas Oscar I visiiti.

19. sajandi lõpul arenes sõjandus kiirelt ja peagi ei vastanud kindlus uue aja nõuetele. Kuna pinged Rootsi ja Norra vahel kasvasid, otsustasid norralased kindlust uuendada. Aastatel 1874–1879 ehitati veealune tõke ja torpeedopatarei ning 1890. aastal paigaldati uued Saksa päritolu relvad. Veealuse tõkke tõttu ei saanud suuremad laevad kindlusest lääne poolt mööduda. Kindluse põhilised relvad olid Kruppi 280 mm kaliibriga kahurid, peale nende kasutati ka 150 mm ja 57 mm kaliibriga kahureid.

Torpeedopatarei ehitati aastatel 1898–1901 ja võeti teenistusse 15. juulil 1901. Maa-alune torpeedopatarei oli üks väheseid sõjaväeehitisi, mille olemasolust Saksa sõjaväeluure enne 9. aprilli invasiooni ei teadnud.

Oscarsborgi torpeedopatarei on valmistatud raudbetoonist ja asub Põhja-Kaholmeni saarel koopas. Patareil on kolm tunnelit, millest sai teha ilma laadimata kuus lasku. Kokku oli kasutusvalmis üheksa torpeedot, mille lõhkelaeng oli 100 kg dünamiiti. Tuld juhiti patarei kohal asuvatest vaatluspunkritest.

Laskmisel asetati kaks torpeedot kõrvuti kahe raami sisse. Seejärel langetati need vee alla tunnelitesse. Pärast esimest lasku kulus veidi aega, kuni vahetati raamid, misjärel sai teha teise lasu.

 Pikemalt artiklis Drøbaki lahing

Kui Norrat 9. aprillil 1940 rünnati, oli kogu kindluse relvastus üle 40 aasta vana. Sellest hoolimata töötasid relvad Drøbaki lahingus veatult ja Oslo vallutamist õnnestus edasi lükata. Tänu sellele jõuti kuningas ja tema pere ning valitsus Oslost evakueerida.

Saksa okupatsiooni ajal baseerusid Oscarsborgis Saksa väed.

Kindlus läks tagasi Norra kontrolli alla 12. mail 1945, kui kapten Thorleif Unneberg võttis üle kindluse juhtimise ja heiskas kindlusele Norra lipu. Lipp, mille Unneberg heiskas, oli sama, mille sakslased olid 1940. aasta aprillis maha võtnud. Lipu heiskamisel viibis ka kolonel Birger Eriksen, kes pidas kõne.

Külma sõja ajal moodustas Oscarsborg Oslo viimase kaitseliini ja torpeedopatarei oli kasutusel kuni 1. jaanuarini 1993.

Pärast viimaste relvade väljalülitamist asus Oscarsborgis rannikukaitse ohvitseride õppekeskus, mis suleti 28. juunil 2002.

Tänapäeval on kindlus avatud kõikidele külastajatele. Saarel korraldatakse ekskursioone ja võimalik on korraldada ka konverentse.

8. aprillil 2014 tulistati peapatareidest pauklaengutega. Tulistamised korraldati 1940. aasta Saksa invasiooni käsitleva filmi "Tre døgn i april" jaoks. Ajaleht Aftenposten teatas, et see oli esimene kahuritest laskmine pärast 9. aprilli 1940, aga tegelikult katsetati kahureid veel 1952. aastal.

Alates 9. aprillist 2014 on Oscarsborgi kindlus muinsuskaitse all.

• Oscarsborg Fortress (inglise keeles)
• Oscarsborgi hotell & SPA (norra keeles)
• Oscarsborgi muuseumi koduleht (norra/inglise keeles)