Kadakas Saaremaal 2005

Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Perekonnas liike ligikaudu 70 (69 [1], 73 [2]). Peamiselt põhjapoolkeral leiduvad puud ja põõsad. Kasvukohad ulatuvad tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Euroopas 9 kohalikku kadakaliiki, millest Eestis looduslikult ainult 1, harilik kadakas.

Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse, 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad.

Levik

Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas, leidub ka Aafrikas (abessiinia kadakas (Juniperus procera)).

Mõni liik on tsirkumboreaalse levikuga, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis). See on ka Eestis tavaline liik, esineb sagedamini Loode-Eestis ja saartel.

Klassifikatsioon

Varasemate molekulaarandmete põhjal on perekond jaotatud kolmeks sektsiooniks või alaperekonnaks:[3]

  • Caryocedrus – 1 liik, süüria kadakas (Juniperus drupacea). Kahekojalised taimed. Marikäbid suhteliselt suured, 18-25 mm läbimõõduga, milles 3 seemet. Taimed nõeljate okastega, kuid marikäbide ja pungade alusel esinevad ka soomusjad okkad.[2] Okastel kaks õhulõhede triipu.[4] Looduslikult Vahemere piirkonnas.[5]
  • Juniperus – 7-9 liiki. Kahekojalised, nõeljate okastega taimed. Marikäbide ja pungade aluse esinevad lühidalt ka soomusjad okkad. Marikäbides 3 seemet. Sektsiooni saab jagada kaheks grupiks: põhjagrupp (J. communis ja sarnased), millel on valminult sinised või mustjad marikäbid ja okastel ainult üks õhulõhede triip; lõunagrupi esindajatel (J. oxycedrus ja sarnased) on valminult oranžid või punakad marikäbid ning okastel kaks kitsast õhulõhede triipu.[2]
  • Sabina – 45-60 liiki. ühe- või kahekojalised taimed. Okkad soomusjad, varrele liibuvad, mistõttu taimed sarnanevad küpresside või elupuudega. Marikäbides võib olla seemneid 1 kuni 13;

Sabina sektsioonis eristuvad veel 5 klaadi:‎

    • Klaad Klaad 2 - liigid Põhja-Ameerikast, mikroskoopilise tunnusena esineb soomusjatel okastel sakiline või hambuline serv.
    • Klaad 3 - Ameerika liigid, mille kolmes lähimas sugulasklaadis on ka Aasia liike
    • Klaad 4 - üksteisest kaugel paiknevate asualadega liigid Euroopas, Aasias ja Aafrikas.
    • Klaad 5 - ainult J. phoenicea ja J. phoenicea subsp. turbinata, mikroskoopilise tunnusena soomusjatel okastel sakiline või hambuline serv. Vahemeremaades.[2]

Uuema klassifitseerimisettepaneku järgi (2022) võiks ülalolevaid sektsioone tunnustada eraldi perekondadena, jagades niimoodi kadakate perekonna kolmeks eraldi perekonnaks: Arceuthos (sektsioon Caryocedrus), Sabina (sektsioon Sabina) ja Juniperus (sektsioon Juniperus).[6]

Liigid, alaliigid ja varieteedid

Kadakate fülogeneesipuu[7][8]
 
 
sektsioon

J. drupacea de Labillardière

Caryocedrus
sektsioon
 
 

J. cedrus Webb & Berthelot 1848

 
 

J. oxycedrus von Linné

 
 
 
 

J. rigida von Siebold & Zuccarini

 
 
 
 

J. formosana Hayata

 
 

J. deltoides Adams

 
 
 
 

J. taxifolia Hooker & Arn.

 
 

J. communis von Linné

 
 
 
 
Juniperus
 
 
sektsioon
2
 
 

J. flaccida von Schlechtendal

 
 
 

J. standleyi Steyermark

 
 

J. monticola Martínez

 
 
 
 
 
 

J. osteosperma (Torrey) Little

 
 

J. occidentalis Hooker

 
 
 
 
 

J. gamboana Martínez

 
 

J. deppeana Steud.

 
 
 
 
 

J. ashei Buchholz

 
 
 

J. californica Carrière

 
 
 

J. saltillensis Hall

 
 

J. durangensis Martínez

 
 
 
 
 
 

J. monosperma (Engelmann) Sarg.

 
 
 

J. coahuilensis (Martínez) Gaussen ex Adams

 
 
 

J. pinchotii Sudworth

 
 
 

J. angosturana Adams

 
 

J. comitana Martínez

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1
 

J. pseudosabina Fisch. & von Meyer

 
 
 

J. tibetica Kom.

 
 
 
 

J. pingii Cheng ex Cheng

 
 
 

J. przewalskii Kom.

 
 

J. saltuaria saltuaria Rehder & Wilson

 
 
 
 
 

J. convallium Rehder & Wilson

 
 
 

J. indica Bertoloni

 
 
 
 

J. coxii Jackson

 
 

J. recurva Buchanan-Hamilton ex Don

 
 
 
 

J. komarovii Florin

 
 

J. squamata Buchanan-Hamilton ex Don

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5

J. phoenicea von Linné

 
4
 

J. procera Hochst. ex Endlicher

 
 
 
 

J. excelsa M. Bieb.

 
 

J. polycarpos Koch

 
 
 
 

J. thurifera von Linné

 
 
 

J. procumbens (von Siebold ex Endlicher) Miquel

 
 
 

J. gaussenii Cheng

 
 

J. chinensis von Linné

 
 
 
 
 
 
 
3
 

J. microsperma (Cheng & Fu) Adams

 
 
 

J. blancoi Martínez

 
 
 

J. horizontalis Moench

 
 
 
 

J. semiglobosa Regel

 
 

J. sabina von Linné

 
 
 
 
 

J. bermudiana von Linné

 
 

J. gracilior Pilger

 
 
 
 

J. saxicola Britton & Wilson

 
 
 

J. virginiana von Linné

 
 
 

J. scopulorum Sarg.

 
 

J. barbadensis von Linné

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sabina
 
 
Juniperus grandis Yosemite rahvuspargis
Hiina kadaka J. chinensis oks, millel näha kahte tüüpi okkaid: nõeljaid ja soomusjaid.
Tsirkumboreaalse levikuga
  • Juniperus communis L. – harilik kadakas
      • Juniperus communis var. depressa Pursh – harilik kadakas, lamav teisend (looduslik leviala Põhja-Ameerika)
      • Juniperus communis var. saxatilis Pall. – mägikadakas (kääbuskadakas, pikaokkaline kadakas)
Euraasias
  • Juniperus chinensis L. – hiina kadakas
      • Juniperus chinensis var. sargentii A.Henry – Sargenti kadakas
      • Juniperus chinensis var. chinensis – kerajas kadakas (syn. Juniperus sphaerica Lindl.)
      • Juniperus chinensis var. tsukusiensis (Masam.) Masam. (syn. Juniperus tsukusiensis Masam.)
  • Juniperus convallium Rehder & E.H.Wilson – mekongi kadakas (syn. Juniperus mekongensis Kom.)
      • Juniperus convallium var. microsperma (W.C.Cheng & L.K.Fu) Silba (syn. Juniperus microsperma (W.C.Cheng & L.K.Fu) R.P.Adams))
  • Juniperus drupacea Labill. – süüria kadakas
  • Juniperus excelsa M.Bieb. – kõrge kadakas (syn. Juniperus polycarpus K.Koch - rohkeviljaline kadakas)
    • Juniperus excelsa subsp. polycarpos (K.Koch) Takht. – turkmeenia kadakas (syn. Juniperus turcomanica B.Fedtsch.)
  • Juniperus foetidissima Willd. – haisev kadakas
  • Juniperus formosana Hayata – taivani kadakas
      • Juniperus formosana var. formosana (syn. Juniperus mairei Lemée & H.Lév.)
  • Juniperus indica Bertol.
  • Juniperus komarovii Florin – Komarovi kadakas
  • Juniperus oxycedrus L. – punane kadakas
    • Juniperus oxycedrus subsp. oxycedrus L., 1753 (syn. Juniperus deltoides R.P.Adams)
    • Juniperus oxycedrus subsp. transtagana Franco (syn. Juniperus navicularis Gand.)
  • Juniperus phoenicea L. – foiniikia kadakas
    • Juniperus phoenicea subsp. turbinata (Guss.) Nyman – vahemere kadakas (syn. Juniperus turbinata Guss.)
  • Juniperus pingii W.C.Cheng ex de Ferre – Pingi kadakas
  • Juniperus przewalskii Kom.
  • Juniperus procumbens (Siebold ex Endl.) Miq. – laiuv kadakas
  • Juniperus pseudosabina Fisch. et C.A.Mey. – kivikadakas (syn. Juniperus turkestanica Kom. - turkestani kadakas)
  • Juniperus rigida Siebold et Zucc. – jäik kadakas
    • Juniperus rigida subsp. conferta (Parl.) Kitam. – randkadakas
  • Juniperus recurva Buch.-Ham. ex D.Don – nepaali kadakas
      • Juniperus recurva var. coxii (A.B.Jacks.) Melville
  • Juniperus sabina L. – sabiina kadakas (kasakakadakas)
      • Juniperus sabina var. davurica (Pall.) Farjon – dauuria kadakas
  • Juniperus saltuaria Rehder & E.H.Wilson
  • Juniperus semiglobosa Regel – lamekerajas kadakas, tömbiviljaline kadakas (syn. Juniperus schugnanica Kom – šugnani kadakas)
  • Juniperus seravschanica Kom. – zarafšoni kadakas [9]
  • Juniperus squamata Buch.-Ham. ex D.Don – kirju kadakas
  • Juniperus taxifolia Hook. & Arn. – laiaokkaline kadakas
  • Juniperus thurifera L. – lõhnav kadakas
  • Juniperus tibetica Kom. – tiibeti kadakas
Põhja- ja Kesk-Ameerikas
Atlandi Ookeani saartel, Aafrikas ja mujal

Kasv

Kadakad on valguselembelised ja põuakindlad. Nad kasvavad enamasti 1–3 meetri kõrguseks põõsaks, mõnikord kuni 10 (isegi 15) meetri kõrguseks puuks. Kasv toimub aeglaselt. Enamasti on kadakad kahekojalised, harva esineb ühekojalisi taimi. Võivad elada üle 500 aasta vanaks. Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad.

Käbi

Kadaka "marjad" Osmussaarel
Punase kadaka (J. oxycedrus) marikäbid

Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi (marikäbi), mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud.

Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega.

Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina – uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (džinni valmistamisel) ja kulinaarias.

Seeme

Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ja kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1…3 seemet, mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane.

Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad.

Lehed

Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1–2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes. Kimbud kinnituvad oksale tihedalt (vahekaugus 0,5-1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised.

Okastest ja noortest võrsetest saadaval kadakaõlil (Oleum cadinum) on tugev antiseptiline toime.

Tüvi

Kadaka koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt.

Põhja-Ameerika lõunaosas ja Mehhikos kasvava paksukoorelise kadaka J. deppeana koor.

Puit

Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav. Sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast (Juniperus virginiana) ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu.

Juurestik

Kadaka juurestik paikneb maapinna lähedal. Nagu enamik taimed, nii on ka kadakad seotud mükorissete seentega.

Paljunemine

Paljunevad peamiselt suguliselt (seemned), kuid ka vegetatiivselt, pistikutega (nii paljundatakse erinevaid vorme).

Kasvukoht

Kadakad esinevad põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, kuid harvem salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos. Kasvab erinevatel pinnastel, kuivast liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades, kui ka lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes.

Koht ökosüsteemis

Lihakad marikäbid on toiduks paljudele lindudele, näiteks kadakatäksile, põõsalindudele, rästastele. Samuti on puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks.

Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid – fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele.

Kahjurid

Kadaka puuvõõrik Phoradendron juniperinum kasvamas indiaani kadakal (J. osteosperma), Nevadas.

Põhja-Ameerikas ja Mehhikos kasvavatel kadakaliikidel (J. osteosperma, J. scopulorum, J. occidentalis) parasiteerib puuvõõrikulaadne taim Phoradendron juniperinum. [11]

Kadakatel parasiteerivad ka mitmed näsaroosteliste hulka kuuluvad seened, mis tekitavad nakatunud puul oranžid, sültjad, sõrmekujulised eoslad. [12][13] Selliseid eoslaid võib Eesti kadakatelt leida näiteks kevadsuvel.[14]

Kaitse

Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja, kuid eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb looduskaitse.

Lääne–Euroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed säilinud kadastikud Hollandis, Saksamaal ja mujal võetud kaitse alla.

Kasutamine

Puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena.

Jämedamatest kadakatest lõhutud laudadest tehti puunõusid – lähkreid, piimapütte, võipütte, kanne, lüpsikuid, lusikaid. Kadakast nõu ei andnud maitset, oli kerge, hea lõhnaga ja pidas kaua vastu. Nõud tehti toorest puust, sest kuivanud puit on kõva ja raske töödelda. “Kadakat peeti terveks puuks, kes ei anna mingit haigust, seepärast tehti piimapütid ja õllekannud kadakast” (Muhu).

Kadakast sai vastupidavad aiateibad.

Oksi tarvitati nõu- ja sidumisvitsteks, samuti korvipunumiseks.

Noored kadakakasvud kõlbavad lammaste ja kodukitsede toiduks.

Puidust ja okstest aeti kadakaõli sarnasel meetodil nagu männipuidust tõrva. Kadakaõli oli hinnatud vahend rahvameditsiinis.

Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka džinni valmistamisel.

Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi.

Särinal ja terava leegiga põlevatel kadakaokstel on desinfitseeriv ja õhkupuhastav toime. Tubasid ja loomalautasid suitsutati kadakasuitsuga haiguste ajal. Ka puunõusid, eriti piimanõusid, hautati või suitsutati kadakaokstega, kui neil oli halb lõhn või maitse. Kadakasuitsus suitsutatud liha saab hea maitse.

Rahvameditsiin omistab hariliku kadaka viljadele seedimist soodustava (digestiivse), diureetilise ja antiseptilise toime. Nende tarbimisest peaksid aga hoiduma rasedad.

Kadakakäbitee valmistamiseks lisatakse 1/4 l veele 15 purustatud käbi, kuumutatakse keemiseni ja lastakse tõmbuda 10–15 minutit, seejärel kurnatakse. Päevas võib tarvitada kuni kolm tassitäit.

Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas.

Kadakaokstest vihaga saunas vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul.

Ilutaim

Paljud liigid on hinnatud ilutaimed, neist on aretatud suur hulk eri võrakuju ja okkavärvusega sorte. Näiteks on väga dekoratiivne ja kitsavõraline kaljukadaka sort Skyrocket.

bonsai ja penjing

Hariliku kadaka leinavorm: Juniperus communis f. pendula – leinakadakas

Eestis kasvatatavad kadakad

Eestisse toodud 7 võõrliigist kasvatatakse kõige rohkem mürgist sabiina kadakat (Juniperus sabina).

Lisaks sissetoodud liikidele kasvatatakse haljasaladel ka hariliku kadaka (Juniperus communis) mitmeid vorme ehk kultivare.

Viited

  1. ↑ Royal Botanic Gardens, Kew. "Juniperus L." Vaadatud 03.02.2025.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 The Gymnosperm Database. "Juniperus". Vaadatud 03.02.2025.
  3. ↑ Adams, Robert P. & Schwarzbach, Andrea E. (2013). "Phylogeny of Juniperus using nrDNA and four cpDNA regions". Phytologia. 95 (2): 179–187. Retrieved 2022-04-22.
  4. ↑ The Gymnosperm Database. "Juniperus drupacea". Vaadatud 04.02.2025.
  5. ↑ Walas, Ł., Sobierajska, K., Ok, T., Dönmez, A. A., Kanoğlu, S. S., Dagher-Kharrat, M. B., Douaihy, B., Romo, A., Stephan, J., Jasińska, A. K., & Boratyński, A. (2019). Past, present, and future geographic range of an oro-Mediterranean Tertiary relict: The juniperus drupacea case study. Regional Environmental Change, 19(5), 1507–1520.
  6. ↑ Yang, Yong; Ferguson, David Kay; Liu, Bing; Mao, Kang-Shan; Gao, Lian-Ming; Zhang, Shou-Zhou; Wan, Tao; Rushforth, Keith; Zhang, Zhi-Xiang (2022). "Recent advances on phylogenomics of gymnosperms and a new classification". Plant Diversity. 44 (4): 340–350.
  7. ↑ Stull, Gregory W.; Qu, Xiao-Jian; Parins-Fukuchi, Caroline; Yang, Ying-Ying; Yang, Jun-Bo; Yang, Zhi-Yun; Hu, Yi; Ma, Hong; Soltis, Pamela S.; Soltis, Douglas E.; Li, De-Zhu; Smith, Stephen A.; Yi, Ting-Shuang; et al. (2021). "Gene duplications and phylogenomic conflict underlie major pulses of phenotypic evolution in gymnosperms" (PDF). Nature Plants. 7 (8): 1015–1025.
  8. ↑ Liu, K., Li, E., Cui, X., Wang, Y., Xu, C., Suo, Z., Dong, W., & Zhang, Z. (2024). Key innovations and niche variation promoted rapid diversification of the widespread Juniperus (Cupressaceae) In Communications Biology (Vol. 7, Issue 1). Springer Science and Business Media LLC.
  9. ↑ Adams, R.P., Al-Farsi, A. & Schwarzbach, A.E. (2014). Confirmation of the southern-most population of Juniperus seravschanica in Oman by DNA sequencing of nrDNA and four cpDNA regions Phytologia 96: 218–224.
  10. ↑ Adams, R. P., Schwarzbach, A. E., Morris, J. A. (2010) "Juniperus zanonii, a new species from Cerro Potosi, Nuevo Leon, Mexico". Phytologia, 92(1), lk 105-117.
  11. ↑ Hagle, S., K. (2003) "A Field Guide to Diseases & Insect Pests of Northern & Central Rocky Mountain Conifers: Juniper Mistletoe" (PDF) U.S. Department of Agriculture, Forest Service, State and Private Forestry, Northern Region, lk 93.
  12. ↑ Hagle, S., K. (2003) "A Field Guide to Diseases & Insect Pests of Northern & Central Rocky Mountain Conifers: Juniper Mistletoe" (PDF) U.S. Department of Agriculture, Forest Service, State and Private Forestry, Northern Region, lk 93.
  13. ↑ Renata, S., Raivo, K. (2008) Kadaka näsarooste Gymnosporangium. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Vaadtud 04.02.2025
  14. ↑ Renata, S., Raivo, K. (2008) Rahvapärased taimenimetused, Kadakarasv. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Vaadtud 04.02.2025
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas_(perekond)
No tags for this post.