Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990.
1952. aastal liideti endine USA okupatsioonitsoonis moodustatud Württemberg-Badeni liidumaa koos Prantsusmaa okupatsioonitsoonis moodustatud Württemberg-Hohenzollerni ja Lõuna-Badeni liidumaadega ühtseks Baden-Württembergi liidumaaks. 1955. aastal korraldati Saarimaal, mis toona oli Prantsusmaa protektoraat, rahvahääletus iseseisvuse küsimuses, kuid see lükati tagasi, ning 1957. aastal sai Saarimaast Lääne-Saksamaa osa.
Lääne-Saksamaa pindala oli 248 171 km², rahvaarv (1980) 59 000 000 ja pealinn Bonn.