See artikkel räägib linnast; riigi kohta vaata artiklit Kartaago riik

Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Tüürose foiniiklased rajasid Kartaago 815 eKr vahepeatuskohaks teel Lõuna-Hispaaniasse.

Antiikaja Foiniikia rajas Vahemere idakaldal palju kolooniaid: esmalt Küprosele ning hiljem mujalegi Vahemere rannikule: tänapäeva Lääne-Liibüa, Tuneesia, Alžeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania rannikule, Baleaaridele, Sardiiniale ja Lääne-Sitsiiliasse.

Foiniiklased koloniseerisid Põhja-Aafrika Vahemere-ranniku umbes 1000 eKr ning Kartaagost, mille nad rajasid 800 eKr, sai kiiresti Vahemere maade võimsaim jõukeskus. Foiniiklased said oma võimu alla kogu Aafrika ranniku lääne pool Surti lahte ning saavutasid kontrolli Vahemere-kaubanduse üle.

6. sajandil eKr arenes Kartaagost Vahemere lääneranniku tähtsaim kauba- ja sadamalinn; ta allutas endale kõik teised sealsed foiniiklaste asundused. Kartaago kauplejad lubasid endale ainuvõimu kogu Vahemere lääneosas ega lasknud sinna võõraid meresõitjaid.

Kreeklaste katsed sellesse piirkonda tungida lõid kartaagolased kord etruskidega, kord roomlastega liidus olles tagasi.

 Pikemalt artiklis Puunia sõjad

5. sajandi alguses eKr puhkes Kartaagol kreeklastega Sitsiilia pärast võitlus, mis ei lahenenud enne roomlaste sekkumist.

Kolmes Puunia sõjas hävitas Rooma Kartaago ja muutis selle oma provintsiks (Africa).

Pärast Rooma riigi langemist kuulus Kartaago maa-ala vandaalidele, kes asutasid seal oma riigi, siis Bütsantsile ja 7. sajandist alates araablastele.

Kartaago linna varemed asuvad Tuneesia pealinnast Tunisest idas. Osa hooneid on kohati hästi säilinud. Varemed on turistidele avatud.

• Ceterum censeo Carthaginem esse delendam
• Hanno Meresõitja, Kartaago meresõitja